Sallihullu Päevaraamat

Seitsmekümneviies.

2012-03-08T09:11:00.007+02:00

Ma aimasin, et see number on läheduses, aga ikkagi tuli ta kuidagi ootamatult. Nii et sall oli juba varrastel, kui ma raamatupidamist revideerides leidsin, et see ongi nüüd juubelisall/rätt. Koos rättidega on neid kokku 75.
Esialgu oli väike pettumus, et ma üldse mustrit ei valinud, juubel peaks ju olema pisut pidulikum ja suurejoonelisem. Aga siis süvenedes sain aru, et just see muster pidigi olema -rätiraamatust "Nobedate näppude" kiri. Sest muster on ju taastatud 1937 aasta kroonikafilmist "Nobedate näppude linn", mis filmiti 75 aastat tagasi. Juba raamatu jaoks proovilappi kududes mõtlesin, et peaksin sellest salli või räti kuduma. Mitte et see muster mulle iseenesest hullult meeldiks, aga noh nii ajaloolise tõe ja järjepidevuse huvides.
Kudusin mustast Microst ja sain aru, et mul läheb ikka pikalt aega, enne kui ma iseenese tarkusest tõeni jõuan. Sul on õigus, Rees! Micro lõngast sall ei ole ilus! Aga kust ma siis saan õiget värvilist lõnga?

Müts

2012-02-18T08:50:00.003+02:00

Ei pidanud pingele vastu ja ostsin ikkagi sinise lõngatoki Midara Atlanta, pool villa, pool akrüüli. Selline sinine toon, natuke tuhm, on väga lemmik. Siis ma natuke mürasin selle ja veel mõne teise lõngatokiga ja nüüd istub minu peas sinine öökull valge-roosas oksterägastikus.

Piinlik lugu

2012-02-15T09:18:00.004+02:00

Selle asemel, et kogu aeg usinasti õppida-õppida-õppida, nii nagu ütles juba Suur Lenin, olen mina täiesti vastutustundetult ja üleannetult kudunud. Mille tulemusena valmis rätik. Inimene peab ju ometi vahepeal puhata ja mängida ka saama! Lugu on kahekordselt piinlik, sest kõigile tuhandetele kudumata rätimustritele vaatamata, kudusin ma Sophia ainelist rätti teist korda. See lihtsalt läks nii.

Jälle sokid

2012-02-12T09:01:00.004+02:00

Kuna talv ei kavatsegi lõppeda, olin sunnitud nii põhjamaa kui lõunamaa lastele veel sokke kuduma. Lõunamaa laps sai sokid triibulõngast. Põhjamaa laps aga avastas endas huvitava nähtuse nimega asümmetrofoobia, mistõttu tema sokid ei saa olla suvaliselt jooksvast triibulõngast, vaid peavad olema täpselt ühesugused.

Koolilood

2012-02-09T17:46:00.015+02:00

Usinat õppetööd on olnud juba pool aastat. Raske ja aeganõudev, aga ikkagi huvitav. Meie töökas õppekollektiivis on selle ajaga välja kujunenud juba meile omased hüüdlaused nagu „ Kui mulle pool tundi pikalt laialt seletada - ma taipan lennult!“ Või „Oi, kuidas mulle meeldib tikkida (joonistada, õmmelda, punuda jne …), aga mitte midagi ei tule välja!“ Minu isiklikuks, viimasele kogemusele tuginevaks motoks sai „Tikin aeglaselt – söön kiiresti!“

Nii mõnedki meist on aru saanud, et kangasteljed ja kosmoserakett erinevad ainult mõne tähtsusetu detaili poolest. Ja kompositsiooni õpetaja lohutav lause, et seda ei saagi tegelikult õppida, kui pole jumalast antud, ei takista meid õhinal lõikumast tillukesi paberitükke ja neid siis oma parema äranägemise järgi paigutama kuhu iganes vaja. Selle tegevuse käigus oleme endas avastanud liimimispuudulikkuse. Minu puhul on see isegi vabandatav, sest lasteaias ma ei ole käinud.

Saviõpetaja ütles, et minu suure vaevaga tehtud tass on rustikaalne! Veetsin tunde võõrsõnade leksikoni lapates ja seda pisaratega niisutades, sest mis ma leidsin – talupoeglik! Püüdsin järgmisel tunnil kuldse glasuuriga lisada aristokraatiat ja glamuuri, aga mis läind, see läind!

Selle eest fotograafiaõpetaja osutus tõeliseks džentelmeniks. Ta säilitas absoluutse viisakuse ja taktitunde, ei puhkenud hüsteeriliselt naerma, nähes minu ja veel mõne kaasõpilase 3,2 megapikslist seebikarbikest. Lohutavalt ja julgustavalt arvas ta, et tegelikult saab sellega ka ikka mõne pildi teha.

Tikkida on vaja valge niidiga valgele linasele koelõngu lugedes. Tunnis tikkisin umbes. Siis ostsin luubiga lambi ja nägin, mis ma teinud olin. Harutasin. Ja tegin ettepaneku lisada õppekavasse pimedate punktkirja, nii ennetamise mõttes …

Paelapunumise vastu ilmutasid huvi ka teised pereliikmed, näiteks kass. Tema abi oli tuntav ja vähemalt toimses koes paela punumist jälgiti nii tähelepanelikult, et seda peaks ta nüüd une pealt järgi tegema.

Kahjuks koolilugusid rohkem ei ilmu, sest piltide ülespanek olevat saatanast. Ja ilma piltideta ei ole jutul mõtet...

Kangelastegu

2012-01-22T18:16:00.004+02:00

Ehk mõningaid tähelepanekuid elust enesest.
• Väljalõikamiseks asetatud kardinakangas voogab minema juba paljast pealevaatamisest
• Lõikamiseks on vaja vähemalt kaheksat raskest eset ja kõige kindlamaks mõõtvahendiks on põrandalaud.
• Nõela taha pandud niidi äratulekukiirus on pöördvõrdelises sõltuvuses tema nõela taha panekuks kulutatud ajaga
• Gravitatsiooniseadused õmblemisel ei kehti – nõel, mis kukub näpu vahelt maha, ei jõua sinna kunagi, sest põrandal teda lihtsalt pole.
• Kandi traageldamiseks kuluv aeg ei ole mõõdetav inimkonnale teadaolevate mõõtühikute abil.
• Kandi traagelniidi väljavõtmiseks kuluv aeg on ainult kahe eelpoolnimetatud ühiku võrra väiksem.
• Kõik lahtised servad või õmblusvarud, mis ei tohi kahekorra õmbluse vahele jääda, teevad seda siiski ja korduvalt.
• Viimase viiemeetrise õmbluse viimasel viiel sentimeetril saab alumine niit otsa.
• Iga õmblustunni sees on vähemalt 10 minuti pikkune sunnitud paus, mille eesmärgiks on mõne kadunud tähtsa töövahendi otsimine- nõel, mõõdulint, harutamispulk, prillid.
• Õmblusmasinale lähenedes muutuvad mõlemad käed automaatselt vasakuteks ja needki ilma pöialdeta.

Tikkimine

2012-01-22T12:03:00.003+02:00

Isetegijas kuulutati välja tikkepistete koosõppimine. Õpin. Esimeste õpitud pistetega püüdsin kaunistada kootud kleidi äärt. Varesejalg ja sämppiste.

Sokid

2012-01-20T09:42:00.004+02:00

Jätkub minu rahvusvahelise ema karjäär. Mingil põhjusel ei saadeta mulle lasteks Norra ega Saami lapsi, vaid ikka õnnetuid külmetavaid lõunamaalasi. Seega vajas minu Brasiilia laps koheselt villureid ja need ta ka sai. Lõngaks suvel Pärnust, Rüütli tänava lõngapoest ostetud Teksrena lõng.

Kolmnurkne Greta Garbo aineline rätt

2012-01-15T11:01:00.004+02:00

Muster rätiraamatust, laiemast servast alustatud rätt. Kootud lõngast Micro. Ma pean vahepeal lihtsalt Microst kuduma, sest igale poole ei saa ju kaasa tassida 1,5 kilost lõngapooli. Aga ilma kudumata ka ei saa olla. Rätt sisaldab 2156 nuppu.

Aasta esimene sall

2012-01-05T09:56:00.005+02:00

Salli kudutoorik valmis vana-aasta sees, aga õmblemine jäi uude. Leidsin endale pildistamismodelli- kuusekese ümber sobis sall kenasti. Muster aukudega kroonprints. Lõng 2/48 ja kootud varrastega 2,5. Sellest tingituna on ta küll üliõrn, aga mõõdud võiksid suuremad olla. Silmuste arv peaks 2,5 varda jaoks tavalisest tiba suurem olema, aga kuna ma mustrit muutma ei tahtnud/viitsinud hakata, siis nii ta jäi.

Aastalõpu asjakesi

2011-12-28T18:33:00.010+02:00

Viimane valmissaanud sallike. Lõng tavaline, muster rätiraamatust. Spiraalid, meelevaldselt täiendatud lilledega, muidu poleks ju nuppe olnud, teate isegi...

Kuna kõigil isetegijatel on juba mitu aastat tagasi tehtud öökullimütsid ja minul ikka veel polnud, siis tegin, koos kinnastega, mis osutusid jälle väikesteks. Mingi pisikinda needus jälitab mind!

Ja kui veel kinnastest rääkida, siis läks täpselt nii nagu arvata oli. Läinud nad ongi, kuhu ja millal, see on ametlikult tuvastamata. Olgu Tartu ööklubid neile kerged...

Sama jutt, mis eelmine. Kõigil isetegijail juba olid diagonaalseelikud, tahtsin ka. Lõng Raasiku artistik ja must. Kuidagi tuleb seelikutoorik veel mingi õmblustehnoloogilise ime läbi kandmiskõlbulikuks saada.

Aga seniks-järjekordne jõulutüütus on üleelatud, saaks aastavahetusega ka veel maha, algaks jälle normaalne elu.

Kindad

2011-11-27T12:23:00.003+02:00

Et üleüldisest melust kinnaste ümber mitte kõrvale jääda, lõpetasin ühed aastajagu võlgu olevad käpikud. Kuna nad mingid "Kihnukad" ei ole, siis kauplesin nad kohe nelja raha peale. Kootud lõngast Midara Roma, varrastega 1,5. Lihtsalt puhta rikastumise eesmärgil.
Aga kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis peaksid nad olema koopiakindad ühtedest vanadest armsatest, aga väga ajahambast puretud labakutest. Tegelikult läks tegu nässu, sest lõng oli algsest variandist ikka peenem, kinnas tuli küll kena, aga lörtsakas ja ilmselgelt liiga väike. Ma ei teagi, mis neist nüüd saab, kätte ei mahu nad tõenäoliselt mitte. Roma lõnga jaoks on vaja varrast number 1, aga kust neid saada?

Roheline lehekiri

2011-11-20T10:20:00.004+02:00

Hoolimata palju pahameelt tekitanud Maalehe artiklist ja Mardilaada müügiedutusest, ei hakanud ma siiski pooleliolevat salli üles harutama.
Värv võib tunduda kellelegi pühaduseteotusena, aga mis ma saan teha, kui ma mõnes eelnevas elus olen olnud troopiline papagoi? Muster on ju imekena.

Piibeleht lehel

2011-11-13T10:35:00.004+02:00

Nähtamatu muster ehk Piibeleht lehel sai suureks salliks. Pitsi võtsin Rätiraamatust ja tundub, et sai teine isegi liiga rammus. Aga las ta olla.
Peale Mardilaada esmakogemust hakkab rõõmsa sallikudumise eesmärk mul natuke ähmastuma. Tundub, et pool inimkonda koob ja salle ja püüab neid teisele poolele maha müüa.
Siiski ma loodan, et koil kapis on isukam süüa pitsilist kudet kui niisama lõngakera järada.

Pisirätid

2011-10-29T16:09:00.004+03:00

Tänan kõiki rätihuvilisi blogipiidlejaid kiitvate sõnade ja lahkete pilkude eest!
Eksponeerimist nõudsid ka pisirätikud, mille poolest nad suurtest kehvemad on!

Pisirätikud läksid kaunistama kõrvitsamemmede õlgu. (Ei, kõrvitsaid ei ole ma ise seemnest kompostihunnikul kasvatanud ja ka lille- mereandide ilu on kellegi teise toimetatud.)

Kõrvitsamemmed suundusid (loodetavasti) kaunistama tarkade-tublide-andekate-ilusate inimeste kapipealseid.

Põrandaaluse salaorganisatsiooni avalikustamine

2011-10-26T12:33:00.000+03:00

Lugupeetud blogikülastajad! Kui teile on viimase aasta jooksul tundunud, et Sallihullu varrastelt väljuvate sallide hulk on kuidagi kasinaks jäänud, siis nii ei ole see tegelikult teps mitte. Kootud on mehiselt, aga siiani sahtlisse. Nüüd aga on aeg küps, sest saabunud on Raamat! Roosa, ilus ja väidetavalt kahekilone!
Eelmisel aastal, umbes samal ajal pöördus minu poole Lugupeetud Autor ja küsis tagasihoidliku, isegi paluva häälega, kas ma oleks nõus uue raamatu jaoks natuke kuduma rätte? KAS MA OLEN NÕUS??!! Käed hakkasid värisema, vastutusekoorem vajus õlgadele ja süda pakatas uhkusest usalduse eest. Andke mulle lõnga ja ma koon seda!
Kohe muidugi selgus, et ega reakudujale mingeid toredaid mustreid ei antagi- esimeseks oli romb tavaline, nuppe vähe jne.
Aga siin ta on - rombikirjaline rätt.

Edasi läks asi paremaks ja hakkas jumet võtma. Sophia aineline rätt:

Siis kui Lugupeetud Autorid enam ise ei jaksanud, siis jagati näpuotsaga ka Tõeliselt Toredaid Mustreid. Viljaringide rätt. Uus ja huvitav ja kohutavalt suur. Nuppe jätkus. Priskem rätt on kaks korda nii suur kui sall ja muidugi võtab kudumine ka kaks korda rohkem aega. Salliraamidele tuli pikendused teha.

Õnnestus saada ka üks kolmnurkne, tipust alustatud rätt. Teekiri. Algul läheb kudumine ludinal, sest silmuseid vähe, lõpp aga venib ja venib.

Rääkisin Autori arvutist välja veel mustreid. Need kaks torbikukirjaga rätti kudusin enda, mitte raamatu jaoks. Kõige lemmikumad, sest alustamine on välimisest äärest, seega pitsi ei pea eraldi tegema, kogu aeg läheb väiksemaks ja loomulikult meeldivalt suur nuppude hulk!

Valge torbikukiri läks suvel "Kurjale võõrasemale" kingituseks koos kinnastega.

Ja siis sain ma veel proovilapikesi kududa. Otsustage ise - kui "lapikesel" on 100 silmust ja samapalju ripse, kas tema nimi on siis Lapike või Noor Sall?
Siin nad on - perekond lapikesed.

Oi, milline rätikudumine nüüd lahti läheb. Jõudu kõigile ja suur tänu Raamatu tegijaile!

Mütsike

2011-10-23T09:16:00.005+03:00

Eelmisel kevadel kootud kindad ootasid endale juba ammu sõpra-mütsi. Võtsin ennast kokku ja tegin ära. Ühe salli jagu lõnga on ka ootel, aga idee pole veel küps.

Kui kusagil peaks asuma Ringvarrastega Kudumist Armastajate Selts, siis olen mina esimene vastaliste plakatitega piketeerija nende akende all. Bambusvardad murdusid juba 10.-ndal ringil. Ja ega teflonid palju paremad ei olnud. Ilmselt on viga siiski minus, aga iga 20 silmuse järel pidin ma tegelema kogu ringi edasisikutamisega ja kudumismõnu ei olnud mitte mingit.

Ehtetegu

2011-10-22T17:28:00.002+03:00

Kiirosalemine ehete õpikojas. Traadist aasa keeramine ei ole minu lemmiktegevus, aga lahkete kaaskodanike abi kasutades, sai ka minu ilu valmis. Trossiga käevõru on tore, tahan kaelaehet ka.

Sallid järjekordsetele Brasiilia emadele

2011-10-16T09:42:00.009+03:00

Topeedokiirusel valmisid kaks väikest pitssalli, et asuda sõudepaadiga teele Brasiilia poole- kuidagi teistmoodi on raske seletada paki liikumist üle kuu aja. Omast arust oli mul kudumisega aega küll, aga siis teatas laps, et vana Brasiilia kombe kohaselt peetakse tema peres jõule novembri keskpaigas koos tänupühaga, siis enam aega polnud. Tegelikult väga hea komme, ma teeks ka korraga kõik kohustuslikud tähtpäevad ära, saaks ülejäänud aasta rahulikult puhata ja mängida.
Sallimustriteks said vana hea kuubikukiri ja uus, veel parem põimekiri.
Ja veel väikese vahemärkusena- tuginedes kogenud meisterkudujate küll vihjetele, küll otsestele soovitustele, võtsin ma pangast välja suurema summa sularaha, et soetada endale Knit Pro vardad.
Peale esimese rea kudumist korraldasin bambusvarrastele piduliku hüvastijätupeo koos rohkete tänusõnade ja austava pensionilesaatmisega.

Matemaatika

2011-10-13T12:53:00.003+03:00

Puhtast laiskusest ja igavusest, selle asemel, et iga vaba sekund usinasti kududa, tuli mul kalkulaatorit nähes vallatu mõte tegeleda matemaatikaga.
Võttes aluseks, et salli läheb 100 grammi lõnga ja 100grammis on lõngameetreid umbkaudu 1400, siis tahtsin kohe teada, mitu kilomeetrit lõnga ma olen nelja ja poole aasta jooksul kudunud. Arvesse läksid ka kolmnurk- ja nelinurkrätikud, mida ei olnud küll eriti palju. Keeruliste matemaatiliste tehete abil sain numbriks 103 kilomeetrit ja 600 meetrit!
Üsna kindlalt on nii mõnegi usina kuduja numbrid oluliselt suuremad, aga ikkagi... vähemalt Tallinnasse, Pärnusse ja Raplasse saan ma mööda oma lõnga mööda minna!:)

Must ja valge võistlussall

2011-09-27T18:57:00.006+03:00

Seekord võistlesid sallid omavahel mitte ilus, vaid kiiruses. Must sall oli väikeses Micro tokis ja sai minuga igal pool kaasas käia. Valge sall oli kodus 1,5 kilose pooli küljes ketis ja maailma ei näinud. Napilt võitis valge, Moni lillebuketi mustriga sall. Musta salli Tuulikukirja muster on pärit tulevasest rätiraamatust, aga kuna raamat tuleb tõesti kohetäitsavarsti ja üks lugupeetud autoritest avaldas oma blogis ka uue raamatu mustriga rätiku, siis teen seda minagi. Must lõng andis juba kududes värvi, määris lausa vardad ära. Alles peale pesu, kolmanda loputamise juures jäi vesi läbipaistvaks.

Lilled rombis

2011-08-31T10:01:00.005+03:00

Sattusin karikakardest vaimustusse ja mõtlesin, mida nendega teha. Võtsin väiksema Greta Garbo rombid ja panin nad lilli täis. 12-se pitsi tegin 13-seks, et sinna ka lill toppida. Kootud 2/48 Bulgaaria lõngast, varras 2,5. Arvata, et minu pildistamisoskus järsku ja iseenesest paraneks, on lootusetu.

Mustad sõrmikud

2011-08-22T16:34:00.005+03:00

Lubasin ilmselt mingis meeltesegaduse hoos isiklikule üliõpilasele sõrmkindad kududa. Kus oli mõistus sel ajal? Läbi valu ja vaeva nad siiski valmisid, lõng Roma, pajulehe muster (näed kui armsaks üks vastik muster lõpuks sai!)
Ei julge loota, et üliõpilane kallist kinnast kätte tõmmates alati meenutaks viisijuppi "Millal maksan memme vaeva?" Pigem võime ühiselt teha panuseid mitmendal septembri kuupäeval ja millises Tartu asustatud punktis, nad oma kurva otsa ärakaotamise näol leiavad...

Näidised Kristelile

2011-08-22T15:18:00.003+03:00

Vaja on kiiresti, odavalt ja palju pisikesi rindakinnitatavaid sini-must-valgeid asju. Võtan tänuga vastu kõik pakutavad ideed! Ka Brasiilias viibiv isiklik väikelaps oleks tänulik!

Uus lehekülg

2011-08-18T13:34:00.008+03:00

Aasta aega veeretatud mõttepoeg sai teoks. Valmistasin pinna oma uuel töörindel ette selliseks, et saaksin õppima minna. (Tänud tööandjatele Haapsalu Disainipoest.)
Midagi lihtsalt tuleb ette võtta, kui juba mitmendat aastat tööpäeva hommikul ärgates on ainus mõte nagu Pehmete ja Karvaste jänesel: vastik-vastik- vastik! Plusse ja miinuseid liitsin ja lahutasin nii mis kole. Materiaalse poole pealt ongi nüüd ainult miinused, aga äkki tekib sära silmi? Üks endine kolleeg jäi uudise peale hetke mõtlikuks ja küsis: aga kust sa siis nüüd raha saad? See küsimus oli tarkade klubile, mina vastust ei tea:)))
Eks koera saba tuleb raiuda ju ikka jupikaupa, seega jäi üldhariduskool minu tööandjate nimekirja pisikese osana siiski edasi. Aga juba on tunda, et väga suurt augustilõpumasendust ei olegi varitsemas.
Hoopis ootan septembri algust, et oma kohaloleku ja õpihimuga kaunistada sõbraliku naabervalla kutseõppeasutuse tekstiilitöö eriala ridasid!
Ainus kartus on, et koolitööd on nii palju, et sallidega läheb pahasti ja kududa ei jõuagi:(

Väike kassitapusall

2011-08-16T22:23:00.003+03:00

Tahtsin pildile kassi ka rebida, aga ilmselt võttis ta mustri nime üks-ühele ja keeldus tulemast. Kootud lõngast Roma. Hoolimata etiketil asuva ausa leedukeelse lubadusega 100%-lise villasisalduse kohta, hakkavad minul tekkima teatavad kõhklused ja kahtlused selle paikapidavuse suhtes. Liiga ebaadekvaatselt käitub kudum peale valmimist- lihtsamalt väljendudes- ei hoia vormi.

Segasummasuvila aprikoosikarva sallil

2011-07-31T19:35:00.009+03:00

Ilus aprikoosikarva Micro lõng. See lausa nõudis midagi uut ja erilist. Ise ma veel mustreid välja mõelda ei oska, seega tuli juba olemasolevatest kokteil kokku segada. Algselt proovisin kavandamist millimeetripaberil, see aga oleks vanainimeselt viimsegi silmanägemise viinud:) Seega liimisin ja kleepisin A3-sid tükki kuus. Kavandileht oli vaata et suurem kui sall ise. Esimesed mustrid joonistasin rumala peaga üks-ühele paberile, siis sain aru, et see on ressursside raiskamine ja piirdusin ainult piiride märkimisega. Pingelisematel hetkedel oli kududes ümber minu põrandal vähemalt 5 erinevat mustrilehte + suur kavand, millest kõik kodakondsed jalgupidi üle trampisid, eriti koer. Kasutatud sai kuskil 20 erinevat mustrit. Kuna kududa oli põnev ja huvitav, läks ka üsna kiiresti, alla kahe nädala. Tänan loomulikult salliraamatut. Ja Monit, kes eelmisel aastal lahkelt kahte mustrit jagas. Ja Reesi ja Olga uute pitsimustrite blogi. Oi Rees, kuidas mulle meeldivad suured karikakrad! Järgmiseks salliks sain neist uue mõtte.

Lihtne sallike

2011-07-30T09:18:00.004+03:00

Väike plaaniväline niisama sall üle jäänud kindalõngast. Kahe joonega hagakiri.

Kingitus "kurjale võõrasemale!"

2011-07-17T13:56:00.003+03:00

Nii nagu muinasjutuski- kas ta vähe mind on saatnud jaanuarikuus metsa lumikellukesi korjama? Las siis nüüd kannab keset juulit villaseid riideid!
Lõng Roma leedust, vardad 1,5, muster pitsilistest koekirjadest. Ringselt kudumisel oli hea võtta muster, mida peab ka tagasiridadel kuduma, muidu ma neid ei armasta. Kingituses on tegelikult veel ka kolmnurkne rätik samast lõngast, aga seda esitlen ma natuke hiljem.

Pisike pajuleht

2011-06-28T21:00:00.003+03:00

Valget Microt oli täpselt niipalju üle, et sai veel ühe väikese niisama sallikese. Võtsin meelega uuesti pajulehe ja valmistusin raskeks võitluseks mustriga. Aga võitlus jäi ära, imelikul kombel muster "avanes", hakkasin lõpuks loogikat nägema ja kudusin juba peale paari mustrikorda peast.

Sinine Muhu Täht

2011-06-26T11:09:00.008+03:00

No mis ma oskan tema kohta öelda. Poodi tuli sinine micro lõng. Kriiskasin vaimustusest! Hiljem kriisked vaibusid, sest iga kandi pealt värvi vaadates ei olnud ta ikka see. Oleks tahtnud tuhmimat-hallikamat sinist, aga selles on liiga palju rukkilille. Aga egas ta sellepärast kudumata jäänud. Kuna eelmine Muhu täht tõi Reesile rõõmu, siis tundsin, et minu kohus on kena inimest veelkord rõõmustada. Huvitav, kas peale minu veel kellelegi sinine meeldib...

Katsetused tillusallidega

2011-06-15T19:23:00.004+03:00

Läks tarvis imetillukesi Haapsalu salle. Esimene tuli ilmselgelt liiga suur - 10x20cm. Teist vähendasin niipalju kui jaksasin ja tuligi pisem - 7x16cm. Ikka oleks veel väiksemat tahtnud, aga eks inimvõimetel on ka piirid. Pitsi õmblemine oli õudus ruudus! Sallikesed on kootud varrastega 1,5 ja pits 2. Väiksemate sallide põhi on 15 silmust ja 28 ripsi kõrgust, pitsisaki pikkus 6 silmust.

Võõraste sulgedega ehtimine.

2011-06-14T17:52:00.005+03:00

No mitte küll päris võõrad suled, kleit on ju nüüd minu oma, aga kahjuks mitte minu tehtud. Tänan ja tervitan Tikimari naiskonda!

Ornamendikiri 2

2011-06-06T15:44:00.003+03:00

Kõikide teiste miljonite kudumiste kiuste sai siiski valmis ka jumal teab millal alustatud Ornamendikiri kaks. Kootud Ogre 2/48-st 2,5 varrastega. Eks teda, vaesekest, sai solgutatud ühest kohast teise ja sõna otses mõttes kootud poole varda kaupa.

Nähtamatu mustri avastamine.

2011-06-05T22:28:00.004+03:00

Kudusin lihtsalt pitssalli, mis tõenäoliselt sõidab varsti Brasiiliasse. Sall tavaline, aga vaat muster! Eks on ju Salliraamatut lapatud juba kaks aastat, eest taha ja tagant ette. Kõik toredad ja veel toredamad mustrid sallideks kootud ja siis tuleb kena kuduja-inimene mulle oma uut salli näitama ja mis ma näen- uus muster! Ilus muster! Huvitav muster! KUST SA SAID SELLE?! Salliraamatust. No näete, mida tähendab üks kahvatult kootud-venitatud-või mis iganes tehtud proovilapp. Muster kaks aastat nähtamatu. Nupuhull, nagu ma olen, ei saanud nende arvu ikkagi suurendamata jätta, ripsitriibud paremal poolel muutsin ka üleni vasakpidisteks. Ja siin ta nüüd on- piibelehekiri lehel.

Klaasehted

2011-05-23T09:01:00.004+03:00

Mai keskel nuhkisin välja Raplas toimuva klaasehete õpitoa. Õpetaja oli Mari-Liis. Väga vahva oli neid teha ja tulemus oli särav ja värviline, mis ongi ju ometi kõige olulisem!

Ehted enne ja pärast ahjuskäimist.

Viimaste nädalate töövõidud...

2011-05-16T17:23:00.013+03:00

......ehk varraste abil moodustatud lõngast käsitööesemete hulgipostitus.

Kudumiskursuse raames valminud sokid- diagonaalsoonikuga sääred, kapist välja otsitud ja kokkulaenatud viimne kui üks värviline lõngajupp. Vikkelriba soki peal ei paista kahjuks kirju lõnga tõttu üldse välja. Ja kannaks on kolmnurkne lühendatud ridadega kand.

Täiesti plaanivälised kindad. Aga kuna kudumiskaaslane Aino näitas toredat värvilist kahandusvõtet ja juba ammu tahtsin proovida Maru kinnaste pumpsnuppe(ega ma ei tea, et nad just sellised on) ja Muhu raamatu nupuline loodus oli ka vaja ära proovida, siis nii need kindad kähku tulidki.
Ammu kootud, kuid lühikeseks osutunud sokilõngast kampsikule uue hingamise andmine ehk sakiline alumine äär. Et lõnga triibud jookseks toredamalt, on kampsiku kehaosa kootud neljast tükist.
Haruni-salli väiksem õde Pääsusaba. Liiga väike tuli, sest lõng tundus lõppevat. Keskosa peaks kindlasti suurem olema.

Kirju Haruni

2011-05-09T08:34:00.002+03:00

Rätiku värvid on väga kenad. Aga sellega minu kiitvad sõnad Raasiku lõnga kohta ka lõpevad. Väga ebaühtlane lõng, kaks korda lausa katkes, pumps vaheldub ämblikuniidiga. Eelista eestimaist ei lähe siinkohal mitte.

Lapitekk

2011-05-03T19:10:00.003+03:00

Aasta ema lapitekk on valmis. Kiitus kõigile tegijatele, eelkõige Susale!

Jälle kindad!

2011-04-28T13:16:00.003+03:00

Tundub, et vanasõna" Rege rauta talvel, vankrit paranda suvel" on siinkohal päevakorras. Rahvaülikooli kudukursuse raames valmisid kindad, algselt mõeldud labakuteks, aga töö käigus kasvasid sõrmikuteks. Päris kindlasti ei ole sõrmikukudumine minu käsitöötegevuste top 10-s. Ja ilma tugeva tahtejõu ja välise motivatsioonita nad vaevalt ilmavalgust oleks näinud.
Sain ometi lahti lüüa imekauni Muhu raamatu ja asuda sealt näpuga järge ajama. Pärast selguski, et kindarandmed oleks võinud lühemad olla, aga siis poleks ju kõik toredad asjad kindasse ära mahtunud. Ilmselges vaimustuses olen keerukordadest ja samuti kassikestest!

Talvekindad

2011-04-10T08:54:00.002+03:00

Osalesin nõelviltimiskoolitusel. Mulle ei meeldi teha niisama tilu-lilu asjakesi- prosse, pisiloomi või muud sellist. Tahan ikka asja, mida selga või jalga panna. Seega ostsin poest masinal kootud kahekordsed kindad ja ma ei kahetse seda väljaminekut. Torkisin kinnastesse lillemoodi asju ja tulid teised vähemalt ilusad ja värvilised. Kui ma siis julgesin õhata, et tuleks nüüd ometi kohe ilus külm talv, et kinnastega kohe uhkustada saaks, siis tahtsid kõik ülejäänud koolitujad mind lüüa ja kõvasti! Las kindad siis esialgu puhkavad ja ootavad järgmist talve, ehk ei lähe koi sisse!

Kleidid

2011-04-04T09:55:00.004+03:00

Ei tea, kus mina küll elanud olen, aga sain alles hiljuti teada, et lausa "naaberkülas" tehakse imelisi asju- arhailise tikandiga linaseid kleite. Tahtsin ka! Tellima minnes pandi mind aga hoopis tööle. Nagu karta oli, õmmelda ja tikkida mind ei palutud... Seega jäi üle kudumine. Olin ise algul skeptiline, et kuidas puuvillane kootud riba kleidi peal hoidma jääb, aga tuleb usaldada õppind inimesi heade riistadega. Madli ja Tiina osavate näppude alt tuli lõpuks välja selline vahva Haapsalu k leit. Ootan põnevusega, millal valmib minu kleit.

Haruni- sall

2011-04-03T10:52:00.011+03:00

Piilusin juba ammu tõeliste tegijate blogidest huvitavaid kolmnurkseid salle. Aga kui õpetuse linkidele klikkasin, olid need alati kurjas välismaa keeles. Ei jätkunud minul jõudu neisse süveneda, küll aga tänan nüüd siinkohal Kaisukat, kes on leidnud endas selle jõu ja teinud tõlke maakeelde. Kuigi tõenäoliseltei olnudki tal mingit jõudu vaja, vaid kõik tuli loomulikust intelligentsist:) Salli kudusin Katrini poolt kingitud katsetuslõngast-toodetud Leedus, Micro 2/28, 100% villa.Lõng tundub karedam, kui tavaline Haapsalu salli lõng ja on lumivalge.
Ei saanud mina algul üldse aru, mispidi see sall sealt tulema hakkab. Ja ringvardaid mul ka polnud. Nii ei olnudki mul enne, kui mahaheegeldades, õiget aimu tema suurusest. Venitusse panekuks pidin kõigepealt poodi nööpnõelu juurde ostma minema, sest vaja läks neid üle palju. Peale nööpnõelte eemaldamist pidi selguma tõehetk- kas lõng hoiab vormi? Hoidis!

Sall enne

ja pärast venitust

Vardakotilugu

2011-03-18T19:27:00.006+02:00

Eks ma olin ju isegi mõtisklenud, et toppida kudumistöö Seppälä või Vero Moda kilekotti on suhteliselt nõme.Aga no ei olnud seda pealehakkamist, kuigi disainimõtteid liikus. Pealehakkamine jäi õmblemise taha. See lihtsalt ei ole minu teema. Mul on olemas tore õmblusmasin, on olemas tahtmine, mida pole, on oskused. Mitte mingit probleemi ei valmista mulle kahe püksisääre omavahel kokkuõmblemine, mõne riidetüki pahemat pidi vahele sättimine. Ka seekord õnnestus mul koti põhi esialgu ülemisse otsa õmmelda. Normaalne!
Ajend kotiõmblemise kättevõtmiseks tuli Rahvaülikooli kudumiskursustelt. Kui pärast sissejuhatavat loengut võeti välja vardad ja kõik 12 kudutädi asetas lauale kilekotinutsaku, teatas kursusejuhendaja malbelt, aga vastuvaidlemist mittesallival toonil, et see peab nüüd viimaseks korraks jääma. Ükski endast lugupidav käsitöötegija polüetüleenkotikest ei kasuta, vaid valmistab endale vastavalt majanduslikule olukorrale ja käelise tegevuse tasemele ise koti.
Häbipuna palgel, asusin kiiresti kodus koti kallale. Välja sai otsitud kangatükke. Oh imet, mida kõike kapisügavustes leidus! Ära sai kasutatud Muhus tikitud lapike, Valge Daamiga Haapsalu salli motiivike, millesti üle jäänud heegelpits. Kotike tuli vatiinist voodriga, õmblustehnoloogia poolest ma parem ei räägi- kõik tuli iseenese tarkusest nagu Eesti draamaklassikas "Säärases Mulgis"

Kevadeootus

2011-02-25T22:09:00.004+02:00

Vahelduseks valgele veel värvilisi voldiksalle! Suures elevuses, et Euroopa ladudest on meie poodidesse jälle veetud rekkatäied Katja Ondas lõnga, ei pannud ma lõngatokke sülle riita ladudes tähelegi, et 2 Ondast osutus ootamatult Trianaks. Koduspeetavad väikelapsed tõid kuuldavale parastava naeru ja arvutasid juba kokku kahjumit, aga vot niipalju neile! Hoopis veel lahedamad võrkvoldikud tulid Trianast!

Uus täht on sündinud!

2011-02-17T15:45:00.003+02:00

Muhu täht! Suur tänu Reesile ja Olgale!
Muster on tore, sest ta on
a)uus
b)paljude nuppudega
c)suure geomeetriaga
Ja ta läks nii ruttu ja leidis juba enne valmimist uue omaniku, et ma ei jõudnud veel mõnulema hakatagi. Koon vist kohe uue, seekord peenemast lõngast.

Lapikesed

2011-02-09T07:52:00.002+02:00

Võtsin kokku julguse osaleda Isetegija suurprojektis Lapitekk Aasta Emale. Nii vastutusrikkas ürituses ei ole enne osalenud, aga siiski kvalifitseerusin. Lõnga järel pidin käima Tallinnas, aga kuna šoppamine on nagunii minu lemmiktegevus, siis läks käik asja ette. Tuginedes kogenud inimeste õpetusele, ostsin kaks tokki lõnga, sest ees pidi ootama suur hulk harutamistööd. Tegelikult oleks piisanud ühest tokist küll, aga parem karta, kui kahetseda. Harutasin ainult kaks korda, sest peale seda sai juba tugineda kõrgemale matemaatikale, mis seisnes korrutamis- ja liitmistehetes. Ka lapikeste mõõdu saavutamiseks läks poolteist katset ja siis saatsin nad Susale teele. Enne ei julgenud siin neist piiksatagi, kui selgus, kas sobivad. Sobisid!

Napikas!

2011-01-27T21:06:00.002+02:00

Õnneks läks see karikas seekord minust mööda. Rahvasõna kohaselt õpib tark teiste vigadest,loll enda omadest. Alles hiljuti pidas proua arvutiõpetaja õpetliku loengu teemal: alati kopeerige oma tähtsad dokumendid kuhugi pulgale või plaadile, loengu ajendiks tema enda arvuti kõvaketta surm ja suure hulga tähtsa töö kadumine musta auku.
Muidugi õpihimulisena kohe mõtlesin, et küll ma homme... Ja siis see juhtuski- vaikse plaksuga lahkus arvuti elust. Ainus pluss õnnetu loo puhul oli see, et sel hetkel istus arvuti taga meesinimene ja seega olid välistatud kõik süüdistused teemal, et rumal naisterahvas ajas kalli masina rikki! Ka garantiiaeg oli veel kehtiv ja nii ta remonti läks. Kolm päeva helesinist hirmu, et mul ei ole enam ühtegi pilti, rääkimata hoolsalt katalogiseeritud käsitööasjadest ja veel mitmetest teistest tähtsatest dokumentidest. Õnneks lõppes juhtum nagu muinasjutus, kõvaketas oli terve ja loodetavasti elab õnnelikult oma vanadussurmani.

Uue aasta esimene sall

2011-01-14T20:16:00.004+02:00

Esimene sall uuest Rumeeniast pärit lõngast jämedusega 2/48. Võrreldes Ogre lõngaga, mida mul ka veel nii mõnegi salli jagu on, oli teda kuidagi mõnusam kududa. Ei oskagi täpselt öelda, Ogre tundub nagu tsipake libedam. Ka on uus lõng toonikese võrra heledam.Tahtsin mingit uut mustrit ja valisin paarislehekirja, millele panin ka mõne nupu. Tagantjärele selgus, et ega see see kõige targem tegu polnud, no ei ole üldmulje kena ja lemmikmustrite nimekirja kindlasti ei mahu.

Algas uus teguderohke käsitööaasta!

2011-01-01T15:46:00.000+02:00

Kuna vanarahvatarkus ütleb, et see töö ,mida uuel aastal esimesena teed, seda teed terve aasta ja loodetavasti läheb ka kõik korda. Seetõttu tegin kohe uue aasta algul igat sorti käsitööd.

Panin raamile vana aasta viimasel päeval kokkuõmmeldud vesiroosisalli. Selle aasta viimane, järjekorranumbriga 25. Ei tea, kas nii viljakat salliaastat enam tulebki...

Siis tikkisin töökinnastele, mis ka eile varrastelt tulid, natuke pärleid peale. Töökindad on nad sellepärast, et muidu armsas, aga väga külmas poekeses ei saa ilma nendeta kuidagi arvutiklahvi peale vajutada.
Et mitte jääda ühekülgseks, kerisin veel natuke ämmalt saadud sokilõnga, sünniaastaga 1982. Ei saa öelda, et koid oleks see 29 aastat alatoitluse all kannatanud, aga midagi sellest lõngast ehk siiski saab.
Ja otse loomulikult alustasin eile uut salli, uue mustriga ja uuest Rumeeniast pärit lõngast.
Nii palju asju on plaanis, kust võtta aeg?
Head käsitöö ja muude toredate asjade aastat kõigile!

Rahvastevahelise sõpruse kindad

2010-12-24T08:37:00.000+02:00

Minu isiklik väikelaps(17) tegi vahetusõpilaseks olevale Ameerika lapsele jõulupakki kindad Eesti ja Usa värvides.Kinnaste vahel on võrdluseks tuletikk. Silmuste arvuks 16 ja kasutatud on tikkimislõngu. Uskumatu viitsimine nikerdada, aga tulemus väga nunnu.

Perekond jõulumunad.

2010-12-22T09:58:00.000+02:00

Leidsin Susa blogist niiii armsa muna ja tahtsin kohe endale ka. Kaks tokki Heleni lõnga, rull hõbeniiti ja välja tuli terve perekond. Toad on koristamata, söögid tegemata, palgatööst rääkimata, lihtsalt tahtsin tugitoolinurgas kududa munasid. Nüüd lahkuvad nad pesast ükshaaval toredate inimeste kodudesse.

Värsked, Veidi Värvilised Villurid Väljakannatamatus Vaesuses Virelevale Veemajandusüliõpilasele

2010-12-01T21:58:00.000+02:00

Tegelikult täiesti tavalised villurid, aga demokraatlikus, vaba ühiskonna blogis saavad ka tavalised asjad pildile!

Mustripildid

2010-11-28T11:38:00.000+02:00

Väike vaheldus pärissallidele- huvitavamate mustritega pildid. Sedakorda siis Õitega viljapead, Lehega piibeleht ja Valge Daam

Voldiksallid vol.2

2010-11-28T11:27:00.000+02:00

Kuna voldiksalle on tore teha ja ilmusid uued imeilusate värvidega lõngad, siis tegin salle veel.

Voldiksallid

2010-11-22T16:10:00.000+02:00

Täiesti kogemata leidsin facebooki isetegija kontolt voldiksallide kudumise õpetuse. Tundus huvitav. Trampisin kohe lõngapoodi sisse ja oligi kolme värvi Katia Ondas lõnga, muidugi mitte minu lemmikvärvid, aga abiks ikka. Ostsin sinise ja kudusin valmis. Kudumisisu sellega ei vähenenud, nii et läksid loosi ka need teised värvid, kellelegi ehk ikka sobivad. Lootsin Tallinast rõõmsamaid värve juurde saada, aga küsimise peale müüjad ainult naersid suure häälega ja teatasid, et isegi tahaks. Ju ta siis üks moehitt on, aga detsembris lubati lõngu juurde.

Juubelisall

2010-11-21T10:00:00.000+02:00

Tagasihoidlike arvutuste kohaselt sai valmis minu 50. Haapsalu sall. Juba ammu mõtlesin, et milline muster saab selle au osaliseks ja valituks osutus ornamendikiri. Seda palju ei kasutata, nii et isegi lugupeetud salliraamatu autor kortsutas kulmu ja uuris, kust see muster pärit on?:)))

Liithelmed

2010-11-21T09:55:00.000+02:00

Käisin helme õpitoas ja nüüd on mul kuri kahtlus, et varsti ma nakatun pärlihaigusesse. Teades, et see on ravimatu, püüan võidelda kõigi vahenditega - näiteks käisin pärlipoes ja ei ostnud midagi- ehk tekib immuunsus. Aga kodus juba uurisin, kas meil peenikest tamiili on...

Nii hea raaaaamat!

2010-11-10T08:32:00.000+02:00

Osalesin eile Muhus tähtsal kultuurisündmusel- Saara kirjastus andis välja raamatu "Meite Muhu mustrid" Minu osaks oli ühe tähtsa tegelase lõbustamine autosõidul, raskema füüsilise töö tegemine raamatute lahtipakkimise näol, taustakudumine ja niisama saali kaunistamine oma kohalolekuga. Kalli raha kulutamist ei olnud mul üldse plaanis täpselt niikaua, kui ma nägin Raamatut! Seda ei saa siinkohal sõnadega kirjeldada, seda peab ise käes hoidma. (Hoiatan-väga raske!)
Ei saa Haapsalu inimesena siiski jätta märkimata, et kuigi Muhu raamat on suurem, paksem, raskem ja värvilisem ei ole teda võimalik võrrelda Haapsalu Salli raamatuga. No kas on Haapsalu Salli raamatus kohata selliseid sõnu nagu kuskma, perse ja veel paljud teised koledad sõnad, mida käsi kohe ei tõuse trükkimagi? Seal on ikka räägitud lossidest ja keisriperest ja raudteest ja muudest edumeelsetest asjadest ilusate sõnadega. Aga eks peenema linnarahva ja maarahva vahel ole alati vahe sees olnud ja nii see ka jääb!

Järjekordne karukellasall 5

2010-11-04T16:14:00.001+02:00

Ausõna, ma enam ei tee, vähemalt mitte lähemal ajal. Selgus, et see viimane oli juba kuues. Ja seetõttu ei jagu talle siinkohal teps mitte pikemat tähelepanu (mitte et ta nüüd minu ühekülgsuses kuidagi süüdi oleks, aga ikkagi...) Sall sai tahtud Ogre 2/48-st ja 2,5 varrastega. Kuna mustris on sitikad (kahest kokkukootust kaks uut silmust), siis ei taha ta seetõttu eriti venida ja vardad olid ka tavapärastest peenemad. Nii et salli mõõdud tulid natuke väiksemad kui tavaliselt, raamil olles 58*160

Soktoober vol.3

2010-10-25T11:21:00.000+03:00

Ega kaks ilma kolmandata jää! Veel ühed plaanivälised sokid, sest terve tokike lõnga oli üle. Muster võetud Pitsiliste koekirjade raamatust.

Lillebuketi sall peenemast lõngast

2010-10-24T11:13:00.000+03:00

Kõigi muude tegemiste kiuste valmis vahepeal ka üks sall. Kuna lillebuketi muster mulle hullult meeldib, siis tegin seda uuesti, seekord 2/48 lõngast.

Soktoober vol.2

2010-10-24T11:08:00.000+03:00

Annad kuradile sõrme, võtab terve käe. Ei olnud mul mingit plaani teist paari sokke teha. Aga siis nägin Sokikese blogis kannast alustatavate sokkide õpetust ja lõngapoodi sattudes ei pidanud pingele vastu- ostsin triibulõnga! Purunaljakad sokid- näevad välja nagu Austraalia bumerangid! Aga jalas on üsna soki moodi.

Halie pärliussid

2010-10-24T10:59:00.000+03:00

Pärliussikoolitus läks minul aia taha. Kaks tundi tõsist tööd ja tulemuseks nööri peale lükitud pärlid. Sellega saaks hakkama ka lasteaialaps, kelle käed on selja taha kinni seotud. Aga vat heegeldamisega tuli nulliring- pime oli ja pärlid olid väikesed ja läikisid jne. Ühesõnaga kärss kärnas ja maa külmand jaanipäeva aegu:) Ei viitsinud kodus uuesti kätte võtta ka.
Aga Halie oli tubli laps! Sai nõksu kätte, ostis sini-must- valgeid pärle, nokitses salaja ja vaikselt oma toas ja kui välja tuli, oli terve ilus kaelakee valmis. Nats hiljem tegi veel käevõru ka ja nüüd on tal emale sünnipäevakink saatmisootel!
Väikese kõrvalpõikena-Eesti värvid talle väga meeldivad. Ühel päeval hüples erutatutult loomapoe puuride ees üles-alla ja hüüdis, et tulgu ma ruttu vaatama- Estonian bird! Mõtlesin, et tohhoo hullu, kas tõesti suitsupääsuke puuri pandud? Aga oli hoopis lembelind, kelle sulestik oli sini-must-valge!

Soktoober!

2010-10-19T21:06:00.000+03:00

Nagu tellitult kuulutas isetegija välja soktoobri, nii sai teoks kaks ühes - ühistegemisest osavõtt ja Ameerika lapse Halie saabuv sünnipäev. Tavaline sokk? Never! Ei mingit kaks-kaks sooniksäärt ja adidastriipe, ikka mustrit ja värvi! Läksin lihtsama vastupanu teed ja ei viitsinud ise mustreid komponeerida, leidsin Dropsist toredaid asju. Ei ole enne kunagi sellisel moel kudunud, et iga liigutus on paika pandud. Tagantjärele muidugi kahetsen, et oleks pidanud mõne rahvusliku mustri võtma, aga ehk koon talle veel midagi.
See on ikka jama küll, et tavaliselt on inimesel kaks jalga. Esimest sokki kood rõõmu ja huviga, et näha, mis sellest välja tuleb. Aga tee siis nüüd teine samasugune- igav. Venis, mis ta venis, aga valmis sai.

Ehtetegu

2010-10-18T21:48:00.001+03:00

Koos oma Ameerika lapse Haliega käin disainipoes erinevaid vahvaid asju tegemas. Fimohelmeid tegin üksi, Halie oli Eestiga tutvumise reisil. Ega nad kantavad pole, vähemalt minu maitse mitte, aga huvitav oli proovida.

Pärlitest ehted oli juba teine tera! Läigivad kenasti- olen ju suhteliselt harakas:) Need on minu tehtud.

Ja need on Halie omad!

Kombineeritud mustriga sall

2010-10-04T09:34:00.000+03:00

Kohe tahaks vahel midagi uut teha. Ja nii ma siis kombineerisin sallimustreid. Salli otsa muster on võetud Linda Elgase rätikuraamatust, samuti ka pits. Keskel linnutee muster.
Ei tulnud kõige parem, natuke proportsioonist väljas, pits liiga lai ja kootud pool numbrit liiga suurte varrastega.
Aega läks ka tiba palju, sest seenehooaeg murdis jõudsalt vahele.

Moni roosikiri

2010-09-18T10:58:00.000+03:00

Valmis sai Monilt saadud teine tore muster- roosikiri. Meile, Haapsalukatele, meenutab see muster natuke meie linna logot- Valge Daam lossiaknal. Üks nupp tuleb järgmine kord juurde lisada Valge Daami peaks, siis on veelgi sarnasem. Ilus igal juhul ja väga kerge kududa.
Pühendan salli Isetegija 5. sünnipäevale!

Topsik

2010-09-18T10:51:00.000+03:00

Haapsalu Disainipood asus korraldama pisikesi käsitöötunde erinevate tehnikate õppimiseks. Esimesena maalisime portselani. Kuna minu joonistamisoskus on nullilähedane, siis pöörasin pilgu jälle Muhu tikandi poole ja püüdsin maha saada paari lillega. Ilus värviline topsik tuli.

Tikkimispäev.

2010-09-07T19:59:00.000+03:00

Soetasin uue riideeseme, musta, nagu viimasel ajal tavaks. Aga musta peale saab ju tikkida! Tuleb ometi suvel õpitut kinnistada. Töö käigus muidugi selgus, et ei mäletagi enam, kuidas käis tähtis sidepiste. Siis meenus Muhu tikandiõpetaja lause, et teha võib nii nagu ise tahad ja seda ma siis ka tegin. Esimene vana Nõukaaegne lõikeleht, mille kapist võtsin, oli kohe täis lilltikandi pilte, kaasas kurvad õpetussõnad- kahjuks pole kaupluses kõiki värve tikkimislõngu saada:) Oh aegu ammuseid.....
Nii et kallis kudumispäev muutus kalliks tikkimispäevaks ja riideese sai värvilisema näo ja minu uue Ameerika lapse heakskiidu ja imetluse. Ka vana Eesti laps vaatas üsna lahke pilguga:)

Moni lillebuketi sall

2010-09-02T13:52:00.000+03:00

Augusti viimaseks päevaks sai valmis Monilt saadud mustriga Lillebuketi sall. Oi kui visalt läks algul kudumine, sest iga rea järel oli vaja tükk aega imetleda! Kootud 2/28 lõngast nr. 3 varrastega.

Mõtisklus.

2010-08-26T21:10:00.000+03:00

Hommikul koolitusele sõites jäid mulle silma mõningad kodusolevad spordivahendid. Asusin meenutama sellesuviseid sportlikke tegevusi. Võimlemine fitpalli ja hantlitega- 0 minutit, kepikõnd- 2 korda, jalgrattasõit- 1,5 korda (üks oli nii aeglane sõit, et see läheb kirja poole eest), võrkpall- 3 korda, uus treeningvahend bodytwister- 2,5 minutit. Sammulugeja seisab nukralt riiulil, mis neid samme tugitooli, arvuti ja köögi vahel ikka lugeda, üle 15-ne vaevalt tuleb... Ühesõnaga- no sports, nagu ütles Winston Churtchill. Selle tagajärjel tekkis Luuletus, mille siinkohal ka avaldan, sest milleks sahtlisse kirjutada, kui saab loomingut maailmaga jagada!:)

Ma olen Truudusetu Naine,
ei armasta ma enam palli.
Must üle käib kui tõusulaine
ja üha uuesti ma armun
vastkootavasse salli.

Aga septembrist algab uus, sportlikum elu. Ausõna!

Paljukannatanud ja väärkoheldud Silvia

2010-08-24T09:19:00.000+03:00

Juba alguses läks Tal pahasti- jäi kudumisjärjekorras teiseks. Aga selles saab Ta süüdistada ainult Hollandi jalgpallikoondist, kes neil käskis Hispaaniale kaotada, nii et ma pidin Sophia esimeseks võtma.
Siis solgutati Teda vaesekest mööda maad ringi- Tallinn, Rapla, Muhu.
Selle järgnes kõige inetum lugu - Ta pandi pooleliolevana ootejärjekorda, et anda eesõigus peenemast lõngast iludusele.
Et kuidagi leevendada Tema kannatusi, sai Ta endale vähemalt laia, 12 silmuselise pitsi ja fotosessiooni koos kassiga.

Sallipäev.

2010-08-23T08:37:00.000+03:00

Valge Daami ehe auhinnaks. Ilus!

Võidu toonud lapike

Kui ma 4 või 5 aastat tagasi käisin sallipäeval Siiri võidukale osalemisele kudumisvõistlusel kaasa elamas, siis otsustasin kunagi ise ka proovida. Aga kindlasti mitte enne, kui olen vähemalt kümme salli valmis kudunud. Selleks hetkeks olin vist vaevalt kahega hakkama saanud. Salle on nüüdseks kogunenud rohkem kui kümme, aga kaks eelmist aastat olin sallipäeval Haapsalust eemal, nii et võimalus osaleda avanes alles nüüd.
Poleks iial uskunud, et see hetk nii hirmus on! Osavõtjaid palju ja tundus, et kõik on kogenud kudujad. Esimesed 20 minutit käed värisesid, pulss oli 200, arvasin, et ei saa ripsiridasidki õigesti kootud. Siis hakkas nagu paremaks minema, lauanaabrite Reesi ja Muhvi rahulik nokitsemine võttis paanikahoo maha:) Ei olnud ju kindel, kui palju aega kulub, seetõttu jätsin igaks juhuks vaatamata sallitantsu, tegelikult oleks võinud isegi mitu korda vaadata, aega jätkus piisavalt.
Ei saa salata, eks lõpuks oli hea meel küll, kui võisin nii publikupreemia kui ka esikoha. Eriliseks tunnustuseks loen seda, et ka Suur Sallimeister proua Elgas pidas minu tööd esikoha vääriliseks.
Aga vahet pole- võit või mitte, kududa salle on lihtsalt fun!

Nuppudega pitsiga vesiroosisall

2010-08-18T20:06:00.000+03:00

Kuna jalgpallisall lahkus minust ootamatult ja väga kiiresti, siis tekkis olukord, et sallipäevaks mul ei olekski olnud udupeenest lõngast salli. Igaks juhuks ei lasknud ma sellisel olukorral tekkida. Viskasin kootava paksemast lõngast Silvia nurka ja alustasin vesiroosiga. Ära sa ütle- 8 päevaga valmis! Ilmselt uus isiklik rekord.
Ega ma muidugi ei tea, kas teda üldse sallipäeval vaja lähebki, aga küll keegi tema ka varsti kodustab...

Muhu suvepäevade resultaat

2010-08-09T12:33:00.000+03:00

Muhuainelised pesulõksud. Vähemalt on nad saare peal valmistatud:)

Elu esimene Muhu tikand! Pole midagi teha- kõik, mis on värviline ongi tore. Kindlasti olin eelmises elus harakas. Ühe tikandiga tahaks veel hakkama saada, aga selleks pean võtma Näpsalt järeleaitamistunde ja täiendkoolitust...

2010-08-04T12:42:00.000+03:00

Kevadel otsustasin osa võtta ekstreemspordi üritusest- lähen Muhusse Isetegija Foorumi suvepäevadele. Ekstreemseks muudab asja see, et lähen üksi ja ei tunne seal kedagi.
Ürituseks oli vaja valmistada foorumi kasutajanimega nimesilt. Masintikandiga Näpsa aitas mind, aga muidu tegin kõik ise oma väikeste töökate kätga!

Jalgpallisall

2010-08-02T10:35:00.000+03:00

Kududes eelmist salli, kavandan alati mõttes järgmist. Seekord plaanisin ühte traditsiooniliselt populaarset mustrit ja nii ma kaalusingi kahe kuninganna vahel- Silvia ja Sophia. Kuna parasjagu oli jalka finaalmängu eelõhtu, siis lasin otsustada Kuningas Jalgpallil - kui Hispaania ei võida, siis saab salliks Silvia, kui võidab, siis loomulikult Sophia. Nii et see sall on pühendatud Hispaania meeskonna maailmameistri tiitlile.
Esmakordselt proovisin 12 silmusega äärepitsi mustrit. See vajas tibake rohkem arvutamist, kui tavaline 10 silmust, aga välja tuli kena. Ja raamiga sobis isegi paremini, üldse polnud kohendamiseks nööpnõelu vaja. Kootud Ogre 2/48- ga.

Õhuliste rombidega sall

2010-07-20T15:01:00.000+03:00

Muster võetud pitsilistest koekirjadest ja nagu ikka, lisatud ka mõni nupp. Väga palavate ilmadega kootud sall, ta sai isegi mõne korra rannas käia:)

Õnnelehekiri

2010-07-05T15:07:00.000+03:00

Vahepeal tekkis tunne, et sallide turg on umbe täis ja keegi neid enam ei taha. Õnneks leidsid kolm salli Hansapäevadel uue kodu ja kudumine jätkub täie hooga. Muidugi ei ole minu hoog nii suur kui Reesil:) Tahan ikka puhata ja mängida ka vahepeal:) Kududa saab ainult siis, kui telekast midagi samal ajal tuleb ja õnneks on jalka MM andnud nii mõnedki täisväärtuslikud kudumistunnid! (Elagu Holland ja Saksamaa!)
Võtsin ette õnnelehekirja, olles teda eelnevalt korduvalt umbusklikult põrnitsenud. No ei tundunud tore see seitsmest silmusest viie väljakudumine. Algul oligi vastik, aga siis omandasin lihtsa nipi, et eelneval tagasireal tuleb need 7 silmust lõdvemalt kududa ja valmis ta saigi.

Võistlussallid!

2010-06-15T20:48:00.000+03:00

Valmisid kaks uut salli. Sallid on ärevuses! Nad ei tea veel, kumb neist valitakse pulmakingiks. Lootust on mõlemal. Karukell 5 on kootud vardaga nr. 3 ja Topeltpiibeleht nr. 2,5

Võitis Topeltpiibeleht!

Kleididisaini lugu

2010-06-11T15:10:00.000+03:00

Kleit peale totaalset muutumist

Kleit enne

Eelmisel kevadel sai soliidsete sündmuste tarvis ostetud Kleit. Ei olnud teine selline, et hüüaks kohe jess!. Aga oli vaja ja nii ta läks. Ega tal muud suurt viga ei olnudki, kui nööbid.
Siinkohal tuleb teha tagasipõige sügavasse lapsepõlve, kus sai hämaratel põhjustel alguse minu krae- ja nööbifoobia. Foobia ei ole päris õige sõna- ma nimelt ei karda neid, tunnen aga sügavat vastikust ja ebamugavustunnet. Selsamal põhjusel ei ole minu garderoobis jaba 27 viimast aastat, peale viimase koolivormipluusi kandmist, olnud ühti triiksärgisarnast riideeset.
Ühesõnaga- nööpidest tuli lahti saada! Algul asendasin koledad nööbid ilusamatega- ei aidanud, nööbi põhiolemus säilis endiselt. Seejärel asusin mõtlema, siis kuduma ja heegeldama. Jäin siiski heegeldamise peale, kuigi heegelmustrite lugemine ei ole minu kõige tugevam külg. (Leidsin mustri, kus juba kolmandal real tuli neli sammast kinnitada õhku, mina seda ei heegelnõela ega ka issanda abiga teha ei osanud...) Midagi ma siiski valmis tegin ja Kleit sai uue, mulle sobilikuma näo

Jälle!

2010-06-11T13:48:00.000+03:00

Veel üks elukas on roninud teise salliesitlustooli tuduma...

Lillega romb

2010-05-13T08:28:00.000+03:00

Sall on tehtud lõngast 2/28 Pitsi sisse kudusin ka lilled, nagu sallilgi. Väga lihtne muster kududa.

?

2010-05-06T09:39:00.000+03:00

Üks tundmatu elukas on roninud salliesitlustooli tuduma:)

Tuulikumustriga sall

2010-05-05T18:15:00.000+03:00

Seekordne sall ei ole salliraamatust, vaid Pitsilistest Koekirjadest. Ilma nuppudeta sall pole õige asi, seetõttu said lisatud ikka nupud ka. Mulle tundus, et pikad nupuread asuvad ümber rombi nagu tuulikulabad, seetõttu nimetasin salli meelevaldselt Tuulikusalliks. Tehtud 2/48- st 2,5 varrastega.

Nuppudega romb

2010-04-18T18:28:00.000+03:00

Sall lõngast 2/28. Vaadates mustrile peale, tundus, et nuppe on seal omajagu. Sooritades mõningased korrutustehted, sain numbriks 3332. Ei ole mitte väike number. See sall vajab tugevaid ja toekaid õlgu, sest eks ole ta seetõttu ka oluliselt raskem.

Pajulehekiri

2010-04-07T21:03:00.000+03:00

Viimati sai valmis nupuga pajulehekiri 2/48 lõngast. See oli juba teine katse selle kallale minekuks. Esimesel korral tõstsin käed ja andsin alla. Aga siis otsustasin, et Muster ei saa ometi olla tugavam kui mina. Väike muster, aga selle eest kui vastik:)! Algul tundub täiesti loogikavaba ja nii palju vigu tuleb sisse, pole ühtegi salli nii palju "tagurpidi" kudunud. Aga valmis ta sai ja kena nagu kõik 2/48 sallid

Munapäev!

2010-04-04T15:05:00.000+03:00

Konkursi "Miss Muna 2010" osalejad taldrikuvoorus

Konkursi"Miss Muna 2010" esikolmik pjedestaalil

Rombspiraal

2010-03-28T11:00:00.000+03:00

See sall võib teistega ülbitseda -tema on juba enne valmimist välismaal käinud, vähemalt pool temast... Kootud on teda Eestis, Lätis ja Itaalias.

Fotoaparaat saabus koju tagasi

2010-03-28T10:55:00.000+03:00

Saan nüüd lisada eelmise salli pildi. Nuppudega pits viltusel hagakirjal.

Tänan Teid, Sallid!

2010-03-27T17:34:00.000+02:00

Tänu teile ja Siirile sain käia Itaalias suusapuhkusel. Et ei arvataks, et kõik oli lust ja lillepidu, esitan siinkohal kriminaalasja süüdiskokkuvõtte:

Kriminaalasi on algatatud perekond R. vastu, kes pahatahtlikult kasutasid ära odava tööjõuna (autojuhtimine, nõudepesemine jne.) heauskset naiskodanikku, kellele algselt lubati suusapuhkust, eelnevalt teda mitte informeerides asjaoludest, et

1. 2500 km on väga pikk maa

2. 38 tundi on väga pikk aeg

3. ööd on siin(Poolas) väga mustad

4. Euroopa teedel sõidab sulle vastu, sinust mööda või üle 23333456178849274 rekkat, kellest iga kolmas sulle signaalitab (ja see ei ole mõeldud tervituseks, vaid on tõlgendatav rämeda rahvusvahelise sõimuna!)

5. mägiteedel sõidetakse kas vastassuunavööndis või välimised rattad kuristiku kohal.

6. päev nimega Tere Mäeke algab sellega, et naiskodanikul kästakse kuristiku servalt alla hüpata, suusad jalas.

7. värvid omandavad mägedes teise tähenduse- punane on tegelikult mustjas, sinine tumelillakaspunane.

8. suusamägedel sõidab miljoneid inimesi, kellest ka iga tädike sünniaastaga 1917 libiseb sinust mööda nagu sittuvast kassist.

9. algselt tähtis olnud suusasoki pikkus osutub tähtsusetuks, määravaks saab hoopis hind.

10. alles kolmandal päeval näidatakse naiskodanikule( tundub,et vastu tahtmist ja pika hambaga) talle jõukohast ja õige värviga suusarada, kus saab ometi rakendada oma murdmaasõidu oskust.

11. lubatud Carlost ja Giuseppet ei ilmugi välja

12. seriaal „Kirgede torm” jääb itaalia keeles 99% ulatuses arusaamatuks.

13. lubatud odavad veinid on seespidiseks tarvitamiseks kõlbmatud.

14. šopping Münchenis ei anna mingit käega katsutavat resultaati

15. Poola MC Donaldsis pakutav toit ei vääri seda nime mitte.

Ilmnes siiski ka pehmendavaid asjaolusid:

1. pehme voodike

2. tõstukiga sõitmine

3. päike

4. imekenad vaated

5. päike

6. muusikakohvik ja lamamistool

7. sõnavara rikastumine uudissõnadega udjama ja võiku

8. scrabbeli mäng

9. päike

10. tagasiteel oluliselt vähenenud rekkate arv, nii umbes 48 võrra

11. 24 soojakraadi ja õitsev krookus

12. tubli punane lasteauto, kus ei pea ise midagi tegema, peale roolihoidmise.

13. Saksa Kiirteede Kuninganna tiitli saamine

Kõike eelnevat arvesse võttes, langetas kohus järgmise otsuse:

Siirile, indiaaninimega Naine Kes Sõitis Läbi Müncheni Ja Varssavi, määratakse karistuseks 35 aastat paranduslikke töid range režiimiga kinnises koloonias nimega HG. Tema kaasosalised peavad kannatama ja piinlema terve aasta, enne kui nad saavad valida uue ohvri järgmiseks suusapuhkuseks

2010-02-28T18:28:00.000+02:00

Tellimuse peale tehtud Õitega Viljapead said valmis. Ka pitsi sisse kudusin õied, aga kahjuks ei saa seda esitleda, kuna Lugupeetud Üliõpilane on fotoka Tartusse vedanud, et pildistada seal oma akadeemilisi õpinguid... Uut salli hakkasin kuduma ammusoetatud kilosest 2/28 lõngapoolist. Vahepeal rentisin pooli välja, nii et üks sall on sellest juba kootud. Naljakas on nii "jämedast" lõngast kududa. Kiiresti edeneb küll.

2010-02-17T18:37:00.000+02:00

Lõpuks ometi sai Kassitapu sall valmis, väga kaua kulus aega. Enne õmblemist jõudsin uut alustada, et nädalavahetuse võistlustel ikka miskit teha oleks. Ei ole see bussis kudumine suurem asi....

2010-02-10T16:12:00.000+02:00

Nii visalt pole ammu ükski sall läinud- pühapäeval alustasin ja alles järgmisel kolmapäeval sai põhi valmis. Mis teha palgatöö tahab ka tegemist... Kuna nädalavahetus ka tööl, siis saan salli alles kolmandal nädalal valmis, sellist asja pole enne juhtunud.
Selle eest vaatasin pühapäeval Prilltoosi saadet (mis teha, iga juba selline ja prillid ka olemas!) Seal esines käsitöö ringkondades mitte tutvustamist vajav Tiina Meeri, kes ütles välja tõelise elumõtte- kui tal on kasvõi üks sekund vaba aega, ta koob kolm silmust! Kas saab olla midagi õigemat ja ilusamat?!

Üks tavaline kudumishommik

2010-02-04T13:46:00.000+02:00

Kuna viimased päevad on muude tegemiste tõtt olnud väga kudumisvaesed( Nullipäev ja kuue-rea-päev), siis tänasel palgatöö vabal päeval otsustasin hullult kududa. See nägi välja umbes nii:
9.30- Hommikusöök söödud, hädapärased koristustööd tehtud - vardad kätte ja tagumik tugitoolikujuliseks!
9.37- Tuleb meelde, et tingimata tuleb pesumasin tööle panna.
9.48-Targemat sorti kass ilmub akna taha ja tahab tuppa saada
10.03-Koer tahab õue
10.11- Rumalamat sorti kass karjub õues ukse taga ja tahab ka tuppa
10.20- Heliseb telefon ja keegi üritab mulle ajakirju müüa, ei osta!
10.33- Tuleb meelde, et üks töö arvutis tuleb kähku valmis teha.
10. 42- Mõlemad kassid karjuvad köögis tühja toidutaldriku juures, tundub, et kohe surevad nälga
1o. 53- Koer tahab tuppa
11.07- Pesumasin lõpetab töö, tuleb pesu kuivama panna
11.16- Kassid lähevad kaklema ja kihutavad lõngapooli ümber.
11.25- Oodates tähtsat meili tuleb arvutisse vaadata.
11.37-Kassid tahavad õue minna, ust paotades puhub tuul neile lund näkku, nad ei taha minna.
11.41- Kassid tahavad siiski teist katset õue minekul. Ühest ja samast avatud uksest ei sobi neil minna. Uks tuleb korraks kinni panna, siis läheb teine.
11.52- Koer tahab õue.
12.10.- Tuleb siiski juba poodi minna ja ahjupuud tuppa tuua.
Tulemus- kaks pool tundi ja 10 rida. Ma kohe imestan, et ma üldse mõne salli valmis jõuan...

Nuppudega vesiroosisall

2010-01-30T11:48:00.000+02:00

Kõik saab alguse lõngapoolist ja rõõmsatest varrastest

Nüüdseks on valminud sall-toorik

Sall-toorik on jõudnud raamile

Sall on väljunud raamilt, tegemata on veel ääretöötlus.

Seekordne sall on vesiroosikiri, millele panin juurde nupud (Tegelikult on keegi seda juba teinud, mina ainult spikerdasin) Sall ilma nuppudeta on nagu tort ilma kreemita! Sallipõhi valmis 8 päevaga, pitsiks ja õmblemiseks 2 päeva ja siis raamile ja pildistamisele.

Villurite sünnilugu.

2010-01-28T10:33:00.000+02:00

Ühel külmal talvepäeval teatas koduspeetav Meesinimene tagasihoidlikult, et tema vajaks villaseid sokke (nüüd ja edaspidi nimetuse all villurid) Šokk oli suur. MINA, kõrgestikvalifitseeritud peenema näputöö tegija, pean raiskama kallist kudumisaega lihtsa villuri peale! Ja lihtsad need peavad olema, sest ega Meesinimene ei oska ju käsitöö ilu hinnata.
Ajast oli kahju ja otsustasin osta villurid käsitööpoest- no mis need tühjad ikka maksavad! Selgus, et "tühjad" maksid 180 (SADA KAHEKSAKÜMMEND!) krooni! Seda minu professionaalne uhkus ei lubanud, ostsin lõnga, kudusin ja paari hind vähenes viiekordselt.
Kuigi need õnnetud villurid asuvad käsitöö maailma hierarhias madalaimal redelipulgal, on ka neil õigus nüüdsest saada vaprate ja ilusate maailma- internetti.
Ja siin nad nüüd ongi.

Veel varasemaid asju

2010-01-28T09:52:00.000+02:00

Vitraažid- ei mingit kunstilist väärtust, aga rõõmsalt värvilised.

Heegeldatud köögikardin

Varasemad asjakesed

2010-01-28T09:43:00.000+02:00

Et ei tekiks alusetuid süüdistusi ühekülgsuses, esitlen siinkohal mõningaid asju:
Hardanger tikandid- väga kenad, aga suure ja kalli marerjalikuluga.

Kollane kevadlina

Punane lina- mõeldud jõuluks, aga välja tuli nagu Ukraina soolaleivalinik:)

Valge lina