Rahvastevahelise sõpruse kindad

Minu isiklik väikelaps(17) tegi vahetusõpilaseks olevale Ameerika lapsele jõulupakki kindad Eesti ja Usa värvides.Kinnaste vahel on võrdluseks tuletikk. Silmuste arvuks 16 ja kasutatud on tikkimislõngu. Uskumatu viitsimine nikerdada, aga tulemus väga nunnu.

Perekond jõulumunad.

Leidsin Susa blogist niiii armsa muna ja tahtsin kohe endale ka. Kaks tokki Heleni lõnga, rull hõbeniiti ja välja tuli terve perekond. Toad on koristamata, söögid tegemata, palgatööst rääkimata, lihtsalt tahtsin tugitoolinurgas kududa munasid. Nüüd lahkuvad nad pesast ükshaaval toredate inimeste kodudesse.

Värsked, Veidi Värvilised Villurid Väljakannatamatus Vaesuses Virelevale Veemajandusüliõpilasele

Tegelikult täiesti tavalised villurid, aga demokraatlikus, vaba ühiskonna blogis saavad ka tavalised asjad pildile!

Mustripildid

Väike vaheldus pärissallidele- huvitavamate mustritega pildid. Sedakorda siis Õitega viljapead, Lehega piibeleht ja Valge Daam

Voldiksallid vol.2

Kuna voldiksalle on tore teha ja ilmusid uued imeilusate värvidega lõngad, siis tegin salle veel.

Voldiksallid

Täiesti kogemata leidsin facebooki isetegija kontolt voldiksallide kudumise õpetuse. Tundus huvitav. Trampisin kohe lõngapoodi sisse ja oligi kolme värvi Katia Ondas lõnga, muidugi mitte minu lemmikvärvid, aga abiks ikka. Ostsin sinise ja kudusin valmis. Kudumisisu sellega ei vähenenud, nii et läksid loosi ka need teised värvid, kellelegi ehk ikka sobivad. Lootsin Tallinast rõõmsamaid värve juurde saada, aga küsimise peale müüjad ainult naersid suure häälega ja teatasid, et isegi tahaks. Ju ta siis üks moehitt on, aga detsembris lubati lõngu juurde.

Juubelisall

Tagasihoidlike arvutuste kohaselt sai valmis minu 50. Haapsalu sall. Juba ammu mõtlesin, et milline muster saab selle au osaliseks ja valituks osutus ornamendikiri. Seda palju ei kasutata, nii et isegi lugupeetud salliraamatu autor kortsutas kulmu ja uuris, kust see muster pärit on?:)))

Liithelmed

Käisin helme õpitoas ja nüüd on mul kuri kahtlus, et varsti ma nakatun pärlihaigusesse. Teades, et see on ravimatu, püüan võidelda kõigi vahenditega - näiteks käisin pärlipoes ja ei ostnud midagi- ehk tekib immuunsus. Aga kodus juba uurisin, kas meil peenikest tamiili on...

Nii hea raaaaamat!

Osalesin eile Muhus tähtsal kultuurisündmusel- Saara kirjastus andis välja raamatu "Meite Muhu mustrid" Minu osaks oli ühe tähtsa tegelase lõbustamine autosõidul, raskema füüsilise töö tegemine raamatute lahtipakkimise näol, taustakudumine ja niisama saali kaunistamine oma kohalolekuga. Kalli raha kulutamist ei olnud mul üldse plaanis täpselt niikaua, kui ma nägin Raamatut! Seda ei saa siinkohal sõnadega kirjeldada, seda peab ise käes hoidma. (Hoiatan-väga raske!)
Ei saa Haapsalu inimesena siiski jätta märkimata, et kuigi Muhu raamat on suurem, paksem, raskem ja värvilisem ei ole teda võimalik võrrelda Haapsalu Salli raamatuga. No kas on Haapsalu Salli raamatus kohata selliseid sõnu nagu kuskma, perse ja veel paljud teised koledad sõnad, mida käsi kohe ei tõuse trükkimagi? Seal on ikka räägitud lossidest ja keisriperest ja raudteest ja muudest edumeelsetest asjadest ilusate sõnadega. Aga eks peenema linnarahva ja maarahva vahel ole alati vahe sees olnud ja nii see ka jääb!

Järjekordne karukellasall 5

Ausõna, ma enam ei tee, vähemalt mitte lähemal ajal. Selgus, et see viimane oli juba kuues. Ja seetõttu ei jagu talle siinkohal teps mitte pikemat tähelepanu (mitte et ta nüüd minu ühekülgsuses kuidagi süüdi oleks, aga ikkagi...) Sall sai tahtud Ogre 2/48-st ja 2,5 varrastega. Kuna mustris on sitikad (kahest kokkukootust kaks uut silmust), siis ei taha ta seetõttu eriti venida ja vardad olid ka tavapärastest peenemad. Nii et salli mõõdud tulid natuke väiksemad kui tavaliselt, raamil olles 58*160

Soktoober vol.3

Ega kaks ilma kolmandata jää! Veel ühed plaanivälised sokid, sest terve tokike lõnga oli üle. Muster võetud Pitsiliste koekirjade raamatust.

Lillebuketi sall peenemast lõngast

Kõigi muude tegemiste kiuste valmis vahepeal ka üks sall. Kuna lillebuketi muster mulle hullult meeldib, siis tegin seda uuesti, seekord 2/48 lõngast.

Soktoober vol.2

Annad kuradile sõrme, võtab terve käe. Ei olnud mul mingit plaani teist paari sokke teha. Aga siis nägin Sokikese blogis kannast alustatavate sokkide õpetust ja lõngapoodi sattudes ei pidanud pingele vastu- ostsin triibulõnga! Purunaljakad sokid- näevad välja nagu Austraalia bumerangid! Aga jalas on üsna soki moodi.

Halie pärliussid

Pärliussikoolitus läks minul aia taha. Kaks tundi tõsist tööd ja tulemuseks nööri peale lükitud pärlid. Sellega saaks hakkama ka lasteaialaps, kelle käed on selja taha kinni seotud. Aga vat heegeldamisega tuli nulliring- pime oli ja pärlid olid väikesed ja läikisid jne. Ühesõnaga kärss kärnas ja maa külmand jaanipäeva aegu:) Ei viitsinud kodus uuesti kätte võtta ka.
Aga Halie oli tubli laps! Sai nõksu kätte, ostis sini-must- valgeid pärle, nokitses salaja ja vaikselt oma toas ja kui välja tuli, oli terve ilus kaelakee valmis. Nats hiljem tegi veel käevõru ka ja nüüd on tal emale sünnipäevakink saatmisootel!
Väikese kõrvalpõikena-Eesti värvid talle väga meeldivad. Ühel päeval hüples erutatutult loomapoe puuride ees üles-alla ja hüüdis, et tulgu ma ruttu vaatama- Estonian bird! Mõtlesin, et tohhoo hullu, kas tõesti suitsupääsuke puuri pandud? Aga oli hoopis lembelind, kelle sulestik oli sini-must-valge!

Soktoober!

Nagu tellitult kuulutas isetegija välja soktoobri, nii sai teoks kaks ühes - ühistegemisest osavõtt ja Ameerika lapse Halie saabuv sünnipäev. Tavaline sokk? Never! Ei mingit kaks-kaks sooniksäärt ja adidastriipe, ikka mustrit ja värvi! Läksin lihtsama vastupanu teed ja ei viitsinud ise mustreid komponeerida, leidsin Dropsist toredaid asju. Ei ole enne kunagi sellisel moel kudunud, et iga liigutus on paika pandud. Tagantjärele muidugi kahetsen, et oleks pidanud mõne rahvusliku mustri võtma, aga ehk koon talle veel midagi.
See on ikka jama küll, et tavaliselt on inimesel kaks jalga. Esimest sokki kood rõõmu ja huviga, et näha, mis sellest välja tuleb. Aga tee siis nüüd teine samasugune- igav. Venis, mis ta venis, aga valmis sai.

Ehtetegu

Koos oma Ameerika lapse Haliega käin disainipoes erinevaid vahvaid asju tegemas. Fimohelmeid tegin üksi, Halie oli Eestiga tutvumise reisil. Ega nad kantavad pole, vähemalt minu maitse mitte, aga huvitav oli proovida.


Pärlitest ehted oli juba teine tera! Läigivad kenasti- olen ju suhteliselt harakas:) Need on minu tehtud.


Ja need on Halie omad!

Kombineeritud mustriga sall

Kohe tahaks vahel midagi uut teha. Ja nii ma siis kombineerisin sallimustreid. Salli otsa muster on võetud Linda Elgase rätikuraamatust, samuti ka pits. Keskel linnutee muster.
Ei tulnud kõige parem, natuke proportsioonist väljas, pits liiga lai ja kootud pool numbrit liiga suurte varrastega.
Aega läks ka tiba palju, sest seenehooaeg murdis jõudsalt vahele.

Moni roosikiri

Valmis sai Monilt saadud teine tore muster- roosikiri. Meile, Haapsalukatele, meenutab see muster natuke meie linna logot- Valge Daam lossiaknal. Üks nupp tuleb järgmine kord juurde lisada Valge Daami peaks, siis on veelgi sarnasem. Ilus igal juhul ja väga kerge kududa.
Pühendan salli Isetegija 5. sünnipäevale!

Topsik

Haapsalu Disainipood asus korraldama pisikesi käsitöötunde erinevate tehnikate õppimiseks. Esimesena maalisime portselani. Kuna minu joonistamisoskus on nullilähedane, siis pöörasin pilgu jälle Muhu tikandi poole ja püüdsin maha saada paari lillega. Ilus värviline topsik tuli.

Tikkimispäev.

Soetasin uue riideeseme, musta, nagu viimasel ajal tavaks. Aga musta peale saab ju tikkida! Tuleb ometi suvel õpitut kinnistada. Töö käigus muidugi selgus, et ei mäletagi enam, kuidas käis tähtis sidepiste. Siis meenus Muhu tikandiõpetaja lause, et teha võib nii nagu ise tahad ja seda ma siis ka tegin. Esimene vana Nõukaaegne lõikeleht, mille kapist võtsin, oli kohe täis lilltikandi pilte, kaasas kurvad õpetussõnad- kahjuks pole kaupluses kõiki värve tikkimislõngu saada:) Oh aegu ammuseid.....
Nii et kallis kudumispäev muutus kalliks tikkimispäevaks ja riideese sai värvilisema näo ja minu uue Ameerika lapse heakskiidu ja imetluse. Ka vana Eesti laps vaatas üsna lahke pilguga:)

Moni lillebuketi sall

Augusti viimaseks päevaks sai valmis Monilt saadud mustriga Lillebuketi sall. Oi kui visalt läks algul kudumine, sest iga rea järel oli vaja tükk aega imetleda! Kootud 2/28 lõngast nr. 3 varrastega.

Mõtisklus.

Hommikul koolitusele sõites jäid mulle silma mõningad kodusolevad spordivahendid. Asusin meenutama sellesuviseid sportlikke tegevusi. Võimlemine fitpalli ja hantlitega- 0 minutit, kepikõnd- 2 korda, jalgrattasõit- 1,5 korda (üks oli nii aeglane sõit, et see läheb kirja poole eest), võrkpall- 3 korda, uus treeningvahend bodytwister- 2,5 minutit. Sammulugeja seisab nukralt riiulil, mis neid samme tugitooli, arvuti ja köögi vahel ikka lugeda, üle 15-ne vaevalt tuleb... Ühesõnaga- no sports, nagu ütles Winston Churtchill. Selle tagajärjel tekkis Luuletus, mille siinkohal ka avaldan, sest milleks sahtlisse kirjutada, kui saab loomingut maailmaga jagada!:)

Ma olen Truudusetu Naine,
ei armasta ma enam palli.
Must üle käib kui tõusulaine
ja üha uuesti ma armun
vastkootavasse salli.

Aga septembrist algab uus, sportlikum elu. Ausõna!

Paljukannatanud ja väärkoheldud Silvia

Juba alguses läks Tal pahasti- jäi kudumisjärjekorras teiseks. Aga selles saab Ta süüdistada ainult Hollandi jalgpallikoondist, kes neil käskis Hispaaniale kaotada, nii et ma pidin Sophia esimeseks võtma.
Siis solgutati Teda vaesekest mööda maad ringi- Tallinn, Rapla, Muhu.
Selle järgnes kõige inetum lugu - Ta pandi pooleliolevana ootejärjekorda, et anda eesõigus peenemast lõngast iludusele.
Et kuidagi leevendada Tema kannatusi, sai Ta endale vähemalt laia, 12 silmuselise pitsi ja fotosessiooni koos kassiga.

Sallipäev.

Valge Daami ehe auhinnaks. Ilus!

Võidu toonud lapike

Kui ma 4 või 5 aastat tagasi käisin sallipäeval Siiri võidukale osalemisele kudumisvõistlusel kaasa elamas, siis otsustasin kunagi ise ka proovida. Aga kindlasti mitte enne, kui olen vähemalt kümme salli valmis kudunud. Selleks hetkeks olin vist vaevalt kahega hakkama saanud. Salle on nüüdseks kogunenud rohkem kui kümme, aga kaks eelmist aastat olin sallipäeval Haapsalust eemal, nii et võimalus osaleda avanes alles nüüd.
Poleks iial uskunud, et see hetk nii hirmus on! Osavõtjaid palju ja tundus, et kõik on kogenud kudujad. Esimesed 20 minutit käed värisesid, pulss oli 200, arvasin, et ei saa ripsiridasidki õigesti kootud. Siis hakkas nagu paremaks minema, lauanaabrite Reesi ja Muhvi rahulik nokitsemine võttis paanikahoo maha:) Ei olnud ju kindel, kui palju aega kulub, seetõttu jätsin igaks juhuks vaatamata sallitantsu, tegelikult oleks võinud isegi mitu korda vaadata, aega jätkus piisavalt.
Ei saa salata, eks lõpuks oli hea meel küll, kui võisin nii publikupreemia kui ka esikoha. Eriliseks tunnustuseks loen seda, et ka Suur Sallimeister proua Elgas pidas minu tööd esikoha vääriliseks.
Aga vahet pole- võit või mitte, kududa salle on lihtsalt fun!

Nuppudega pitsiga vesiroosisall

Kuna jalgpallisall lahkus minust ootamatult ja väga kiiresti, siis tekkis olukord, et sallipäevaks mul ei olekski olnud udupeenest lõngast salli. Igaks juhuks ei lasknud ma sellisel olukorral tekkida. Viskasin kootava paksemast lõngast Silvia nurka ja alustasin vesiroosiga. Ära sa ütle- 8 päevaga valmis! Ilmselt uus isiklik rekord.
Ega ma muidugi ei tea, kas teda üldse sallipäeval vaja lähebki, aga küll keegi tema ka varsti kodustab...