Iga Daami garderoobi kuulub üks väike must kleit.
Ja kui väike kleit ei mahu selga, siis tuleb luua vardale rohkem silmuseid. Poest sobiva kleidi otsimisele kulutatud aeg ja närvikulu on oluliselt suurem kui mõne silmuse kudumine paari kuu jooksul. Ja see võib nüüd tunduda ülbamisega, aga kuna sallikudumine on minu jaoks rutiinne taustategevus, mida ma niikuinii kogu aeg teen, siis on hea vahepeal natuke halle ajurakke kasutada- mõelda välja kuidas koekirja suurendada või vähendada, arvutada silmuseid, valmis tükke lõikejärgselt vormida.
Põhjus, miks see kleiditegu nii kaua hoogu võttis oli lõngas.
Nimelt kasutatud Rebecca lõng on vihtides ja kudumiseks tuli kõik kolm vihti pooli peale kerida - kokku tubli 7 tundi tööd. Ma olen Rebeccast ennegi kleite kudunud, aga alati ühekordsest, ta on sama peenike kui salli lõng.
Näiteks selle
Nüüd aga võtsin kahekordselt ja kleit tuli tüki tummisem ja mõnusalt raskem. Karta on, et seetõttu ta venib kandes pikemaks, mis ei ole hea väljavaade.
Teadlikult alustasin tööd vanarahva tarkuse järgi noorel kuul ja tõesti nii nagu kuu, edenes ja kasvas ka kudum- täpselt kaks kuutsüklit ja valmis ta oligi.
Tehnilised andmed: lõng Rebecca puuvill/viskoos kahekordselt võetuna umbes 250 grammi, vardad 2,5, kasutatud koekirjad Siiri esimesest rätiraamatust "Linnunokakiri" ja "Kaselehekiri", kaeluse serv viimistletud heegeldades.
