Sõbrapäevapõlvikud.

Suure sallikudumise vahepeal lipsas fb-s silme eest läbi kutse kududa sõbrapäevapõlvikuid. Ma tõesti ei tea miks, aga astusin ootamatult kudugrupi liikmeks, tellisin lõngad ja jäin ootama tööjuhendeid, sest põlvikuid kooti salakudumise süsteemis. See tähendab, et igal hommikul ilmub jupike mustrit ja nii kaks nädalat järjest.
 Kas mul oli neid põlvikuid vaja? Ei. Kas mulle meeldisid need värvid? Ei. Kas see disain oli vapustav ja kudumakutsuv? Nii ja naa... Koon oluliselt tugevamini, kui selliste kudumite puhul ette nähtud, seega pidin lisama hulga silmuseid ja tegema mõningaid mustrimuutusi, et sukake ikka jalga läheks. Meeldis mulle kannakudumine, sest mina olen seda enne teinud venitatud silmustega soonikut kasutades, nüüd aga sai proovida maleasetust venitatud silmuste puhul. Lõnga jäi  terve kinnaste jagu üle ja rohkemgi veel.