Otsing sellest blogist

kolmapäev, jaanuar 13, 2021

Must kleit

Iga Daami garderoobi kuulub üks väike must kleit.



  Ja kui väike kleit ei mahu selga, siis tuleb luua vardale rohkem silmuseid. Poest sobiva kleidi otsimisele kulutatud aeg ja närvikulu on oluliselt suurem kui mõne silmuse kudumine paari kuu jooksul. Ja see võib nüüd tunduda ülbamisega, aga kuna sallikudumine on minu jaoks rutiinne taustategevus, mida ma niikuinii kogu aeg teen, siis on hea vahepeal natuke halle ajurakke kasutada- mõelda välja kuidas koekirja suurendada või vähendada, arvutada  silmuseid, valmis tükke lõikejärgselt vormida.

Põhjus, miks see kleiditegu nii kaua hoogu võttis oli lõngas.


 Nimelt kasutatud Rebecca lõng on vihtides ja kudumiseks tuli kõik kolm vihti pooli peale kerida - kokku tubli 7 tundi tööd. Ma olen Rebeccast ennegi kleite kudunud, aga alati ühekordsest, ta on sama peenike kui salli lõng.

Näiteks selle 

Ja siis veel selle 

 Nüüd aga võtsin kahekordselt ja kleit tuli tüki tummisem ja mõnusalt raskem. Karta on, et seetõttu ta venib kandes pikemaks, mis ei ole hea väljavaade.

Teadlikult alustasin tööd vanarahva tarkuse järgi noorel kuul ja tõesti nii nagu kuu, edenes ja kasvas ka kudum- täpselt kaks kuutsüklit ja valmis ta oligi. 

Tehnilised andmed: lõng Rebecca puuvill/viskoos kahekordselt võetuna umbes 250 grammi, vardad 2,5, kasutatud koekirjad Siiri esimesest rätiraamatust "Linnunokakiri" ja "Kaselehekiri", kaeluse serv viimistletud heegeldades. 




esmaspäev, jaanuar 04, 2021

Nöörimaailmas.

 No mõni nõukaaegne heinapallinöörist lillekiik on mul ju ajaloost ette näidata, aga seda ei saa küll makrameetehnika viljelemiseks nimetada. Mitte et see praegune nüüd palju rohkem oleks, aga tibake siiski. Ostsin raamatu.


Raamatu autoril on väga kaunid suured tööd. Otsige makrameepesast.

Mina nii suurelt ette ei julgenud võtta, aga midagi siiski. Sadu meetreid nööri läks lihtsalt näpuharjutusteks, sõlmede kinnistamiseks ja erinevate jämeduste proovimiseks. 

Esimesena tegin 5mm jämedusest nöörist saunaruumikardina- üsna rustikaalne.



Seejärel proovisin pisikesi vidinaid ,mida sai ära kasutada töökoha jõulukaunistusteks. Ning töökaaslaste meelehärmiks olid nad sunnitud osalema jõulueelses makrameetöötoas. Sest ei saa nii olla, et üks on loll ja teine laisk ja mina pean üksi rabama! Tegelikult olid nad väga tublid ja õpihimulised, vähemalt pooled neist kahest... 



Tegelikult tahtsin ma hoopis teha kaks suurt kardinat kolme meetri laiustele akendele ja ära ma nad tegin. Mingit tehniliselt keerukat asja ei julgenud ette võtta, aga mõni aasta ikka kena vaadata. Laias laastus läks aega 10 päeva ja 1200 meetrit 3mm-st nööri. Nööri läks muidugi kõvasti raisku, sest algajana ei osanud väga ratsionaalselt materjali arvestada.

Avatud töökoda 


Ja valmiskardin