Otsing sellest blogist

neljapäev, jaanuar 27, 2011

Napikas!

Õnneks läks see karikas seekord minust mööda. Rahvasõna kohaselt õpib tark teiste vigadest,loll enda omadest. Alles hiljuti pidas proua arvutiõpetaja õpetliku loengu teemal: alati kopeerige oma tähtsad dokumendid kuhugi pulgale või plaadile, loengu ajendiks tema enda arvuti kõvaketta surm ja suure hulga tähtsa töö kadumine musta auku.
Muidugi õpihimulisena kohe mõtlesin, et küll ma homme... Ja siis see juhtuski- vaikse plaksuga lahkus arvuti elust. Ainus pluss õnnetu loo puhul oli see, et sel hetkel istus arvuti taga meesinimene ja seega olid välistatud kõik süüdistused teemal, et rumal naisterahvas ajas kalli masina rikki! Ka garantiiaeg oli veel kehtiv ja nii ta remonti läks. Kolm päeva helesinist hirmu, et mul ei ole enam ühtegi pilti, rääkimata hoolsalt katalogiseeritud käsitööasjadest ja veel mitmetest teistest tähtsatest dokumentidest. Õnneks lõppes juhtum nagu muinasjutus, kõvaketas oli terve ja loodetavasti elab õnnelikult oma vanadussurmani.

reede, jaanuar 14, 2011

Uue aasta esimene sall



Esimene sall uuest Rumeeniast pärit lõngast jämedusega 2/48. Võrreldes Ogre lõngaga, mida mul ka veel nii mõnegi salli jagu on, oli teda kuidagi mõnusam kududa. Ei oskagi täpselt öelda, Ogre tundub nagu tsipake libedam. Ka on uus lõng toonikese võrra heledam.Tahtsin mingit uut mustrit ja valisin paarislehekirja, millele panin ka mõne nupu. Tagantjärele selgus, et ega see see kõige targem tegu polnud, no ei ole üldmulje kena ja lemmikmustrite nimekirja kindlasti ei mahu.

laupäev, jaanuar 01, 2011

Algas uus teguderohke käsitööaasta!

Kuna vanarahvatarkus ütleb, et see töö ,mida uuel aastal esimesena teed, seda teed terve aasta ja loodetavasti läheb ka kõik korda. Seetõttu tegin kohe uue aasta algul igat sorti käsitööd.

Panin raamile vana aasta viimasel päeval kokkuõmmeldud vesiroosisalli. Selle aasta viimane, järjekorranumbriga 25. Ei tea, kas nii viljakat salliaastat enam tulebki...


Siis tikkisin töökinnastele, mis ka eile varrastelt tulid, natuke pärleid peale. Töökindad on nad sellepärast, et muidu armsas, aga väga külmas poekeses ei saa ilma nendeta kuidagi arvutiklahvi peale vajutada.
Et mitte jääda ühekülgseks, kerisin veel natuke ämmalt saadud sokilõnga, sünniaastaga 1982. Ei saa öelda, et koid oleks see 29 aastat alatoitluse all kannatanud, aga midagi sellest lõngast ehk siiski saab.
Ja otse loomulikult alustasin eile uut salli, uue mustriga ja uuest Rumeeniast pärit lõngast.
Nii palju asju on plaanis, kust võtta aeg?
Head käsitöö ja muude toredate asjade aastat kõigile!