Koerasokid

Lõpuks ometi! Siiani mittetulunduslik koer Käpik, kelle nimi iseenesest eeldaks mingitki panust rahvakunsti ja käsitöö arengusse, kuid kes on oma 8 elatud aasta jooksul ainult sisestanud kaloreid ja väljutanud detsibelle, on leidnud oma koha elus. Lõpetatud on olukord - palju kära- vähe villa! Villa on rohkesti. Aga ma ei ole siiani leidnud endas jõudu tegeleda teemaga: kas keegi teab kedagi, kes teaks kedagi, kes teeks sellest villast lõnga. Seega näppisin ja rebisin villa niisama ümber lõnga ja kudusin. Sokk on soe, seega on loom muudetud tulunduslikuks ja ta on andnud märkimisväärse panuse rahvamajanduse arengusse ja siseriikliku koguprodukti tõstmisesse.

Suvetöö

Suviseks koduseks tööks jäi nõeltehnikas kindad või sokid. Kaks kuud masendust, nuttu ja hala palja mõtte peale nõeltehnikast taandusid täiesti rahulikuks toimetamiseks peale paksu lõnga hankimist. Ja kui ma oleks saanud seda õppida tiba teise metoodika järgi, oleks nutt ja hala suisa ära jäänud. Kaunistamine kõlapaela ja tikandiga oli puhas lust. Edaspidi ma siiski eelistan kindaid kududa...

Tikitud tuunika

Midagi uut peab ju naisinimene algaval talvehooajal selga panema. Nii nagu kingsepa lapsel pole kingi, nii ei ole aega iseendale midagi kududa. Küll aga tikkida. Hankisin kenalt masinkuduinimeselt pihikseelik-tuunika tooriku, õmblesin küljed-õlad kokku. (Isegi see väike õmblustöö vajas pikka ja piinarikast hoovõttu) Siis otsisin välja oma kokkuahnitsetud värviliste lõngade kasti, meenutasin kõike praktikal õpitut ja andsin minna. Neli õhtut puhast rõõmu ja võib vastu minna uuele talvele. Täieliku ilu nimel on plaanis siia juurde kududa ka lapirandmed samade värvidega.

Lapirandmed said valmis



Eest- ja tagantvaade


Esiosa tikand


Tagaosa tikand

Kroonikiri

Läks järjest. Ühe hingamisega teine tulipunane lilleke veel. Kolmas las ootab nüüd natuke, sest uued mõtted pressivad vahele.