Sallipäev.

Valge Daami ehe auhinnaks. Ilus!

Võidu toonud lapike

Kui ma 4 või 5 aastat tagasi käisin sallipäeval Siiri võidukale osalemisele kudumisvõistlusel kaasa elamas, siis otsustasin kunagi ise ka proovida. Aga kindlasti mitte enne, kui olen vähemalt kümme salli valmis kudunud. Selleks hetkeks olin vist vaevalt kahega hakkama saanud. Salle on nüüdseks kogunenud rohkem kui kümme, aga kaks eelmist aastat olin sallipäeval Haapsalust eemal, nii et võimalus osaleda avanes alles nüüd.
Poleks iial uskunud, et see hetk nii hirmus on! Osavõtjaid palju ja tundus, et kõik on kogenud kudujad. Esimesed 20 minutit käed värisesid, pulss oli 200, arvasin, et ei saa ripsiridasidki õigesti kootud. Siis hakkas nagu paremaks minema, lauanaabrite Reesi ja Muhvi rahulik nokitsemine võttis paanikahoo maha:) Ei olnud ju kindel, kui palju aega kulub, seetõttu jätsin igaks juhuks vaatamata sallitantsu, tegelikult oleks võinud isegi mitu korda vaadata, aega jätkus piisavalt.
Ei saa salata, eks lõpuks oli hea meel küll, kui võisin nii publikupreemia kui ka esikoha. Eriliseks tunnustuseks loen seda, et ka Suur Sallimeister proua Elgas pidas minu tööd esikoha vääriliseks.
Aga vahet pole- võit või mitte, kududa salle on lihtsalt fun!

Nuppudega pitsiga vesiroosisall

Kuna jalgpallisall lahkus minust ootamatult ja väga kiiresti, siis tekkis olukord, et sallipäevaks mul ei olekski olnud udupeenest lõngast salli. Igaks juhuks ei lasknud ma sellisel olukorral tekkida. Viskasin kootava paksemast lõngast Silvia nurka ja alustasin vesiroosiga. Ära sa ütle- 8 päevaga valmis! Ilmselt uus isiklik rekord.
Ega ma muidugi ei tea, kas teda üldse sallipäeval vaja lähebki, aga küll keegi tema ka varsti kodustab...

Muhu suvepäevade resultaat

Muhuainelised pesulõksud. Vähemalt on nad saare peal valmistatud:)





























Elu esimene Muhu tikand! Pole midagi teha- kõik, mis on värviline ongi tore. Kindlasti olin eelmises elus harakas. Ühe tikandiga tahaks veel hakkama saada, aga selleks pean võtma Näpsalt järeleaitamistunde ja täiendkoolitust...

Kevadel otsustasin osa võtta ekstreemspordi üritusest- lähen Muhusse Isetegija Foorumi suvepäevadele. Ekstreemseks muudab asja see, et lähen üksi ja ei tunne seal kedagi.
Ürituseks oli vaja valmistada foorumi kasutajanimega nimesilt. Masintikandiga Näpsa aitas mind, aga muidu tegin kõik ise oma väikeste töökate kätga!

Jalgpallisall

Kududes eelmist salli, kavandan alati mõttes järgmist. Seekord plaanisin ühte traditsiooniliselt populaarset mustrit ja nii ma kaalusingi kahe kuninganna vahel- Silvia ja Sophia. Kuna parasjagu oli jalka finaalmängu eelõhtu, siis lasin otsustada Kuningas Jalgpallil - kui Hispaania ei võida, siis saab salliks Silvia, kui võidab, siis loomulikult Sophia. Nii et see sall on pühendatud Hispaania meeskonna maailmameistri tiitlile.
Esmakordselt proovisin 12 silmusega äärepitsi mustrit. See vajas tibake rohkem arvutamist, kui tavaline 10 silmust, aga välja tuli kena. Ja raamiga sobis isegi paremini, üldse polnud kohendamiseks nööpnõelu vaja. Kootud Ogre 2/48- ga.

Õhuliste rombidega sall

Muster võetud pitsilistest koekirjadest ja nagu ikka, lisatud ka mõni nupp. Väga palavate ilmadega kootud sall, ta sai isegi mõne korra rannas käia:)

Õnnelehekiri

Vahepeal tekkis tunne, et sallide turg on umbe täis ja keegi neid enam ei taha. Õnneks leidsid kolm salli Hansapäevadel uue kodu ja kudumine jätkub täie hooga. Muidugi ei ole minu hoog nii suur kui Reesil:) Tahan ikka puhata ja mängida ka vahepeal:) Kududa saab ainult siis, kui telekast midagi samal ajal tuleb ja õnneks on jalka MM andnud nii mõnedki täisväärtuslikud kudumistunnid! (Elagu Holland ja Saksamaa!)
Võtsin ette õnnelehekirja, olles teda eelnevalt korduvalt umbusklikult põrnitsenud. No ei tundunud tore see seitsmest silmusest viie väljakudumine. Algul oligi vastik, aga siis omandasin lihtsa nipi, et eelneval tagasireal tuleb need 7 silmust lõdvemalt kududa ja valmis ta saigi.