Sall Evelin Ilvese mustriga.

Sall on kootud Reesi jagatud lõngast, varrastega 2,5. Ääres südamepits. Normaalne.

Uus sugulane ja tema esimesed ruudulised

Sündis meil suguvõssa imik. Minu sugulusaste imikuga on kasutädi. Juba nimi iseenesest ütleb, et tädist võiks midagi kasu olla. Kuna ammu enne imiku sündi oli selge, et pitskleidikeste vooru sedakorda veel ei tule, olid kudumisvõimalused kitsenenud, kuid siiski mitte olematud. Kudumi teema pani emaks saav naiskodanik ise paika, ostes sündivale maimukesele Mardilaadalt Muhu tennised. Siinkohal vahemärkusena, et imiku perekonnal ei ole Muhuga rohkem seost, kui pereisa on sealt läbi sõitnud, suundudes Saaremaa rallit vaatama ja pereema, õppinud filoloogina ehk teab, et seal on Juhan Smuuli kodupaik. Aga ei saa ju pahaks panna, kui õnnistatud seisus naisterahval läheb tillukest kollasetriibulist paput nähes nunnumeeter põhja. Otsustasin ka pikemalt mõtlemata Muhu teemaga kaasa minna, aga just nimelt pikemalt mõelda oleks hädasti tarvis olnud. Nii jämedast lõngast mingit kirikampsunit küll ei saanud. Seega jäi Muhut esindama ainult värv. Kudusin ruudulise kampsuni ja siis tikkisin nagu nõelast tuli ja mis lehekülje Pistete Piiblis keerasin. Ei mingit kavandit ega kompositsiooni!
Väike mure on mul suurusnumbrite pärast, sest minu mälestused pisi-imikutest jäävad tubli 19 aasta taha. Seega on üsna tõenäoline, et selleks ajaks kui imik jalad alla võtab ja tennise jalga paneb, on kampsik ammu unustatud teema.



Lõnga jäi üle ja ma otsustasin heegeldada! mütsi. Päris kummaline tegevus üle pika aja.

Tikitus

Ärgu nüüd tiki-inimesed suure häälega naergu ja väga kriitilised olgu. Kudu-inimesed tahavad ka vahel niititega riide peal hullata! Oi, raske on see töö, eriti nägemise suhtes. Aitab ainult luubiga lamp.

Põimunud rombidega sall

Üks sall Microst, kootud vardaga 2,5. Oluliselt parem kui 3. Muster rätiraamatust. Tahtsin seda mustrit kohe siis, kui Rees oli päev pärast raamatu ilmumist kahe bussipeatuse vahe jooksul selle valmis kudunud. Lappasin raamatu kolm ringi läbi ja lõpuks vajasin mustri leidmiseks ikkagi lugupeetud Autori osutavat näppu! Vot täpselt nii juhm olingi. Ega sellel sallil ju iseenesest midagi viga pole, aga natuke igavavõitu kudumine oli.

Salakudum

Võtsin osa Hayley korraldatud salakudumisest.
Salakudumine - keegi tubli ja tark inimene teeb mustri ja hakkab siis seda kudujatele jupikaupa jagama. Kudujad ei tea, milline rätt täpselt välja tuleb ning koovad seepärast isukalt ja kiiresti, et rutem teada saada. Uudishimu rahuldamisele paneb piirangud peale mustri jagaja, kes puhtast kadedusest ei anna rohkem vihjeid kui ühe nädalas. Seega tuleb piinelda seitse nädalat, et näha valmis rätti.
Selle räti nimeks oli "Linda" (Tervitan siinkohal lugupeetud ämma!) Kudusin tumesinisest Merino Extrast varrastega 2,5. Mõõtudeks tuli 100 x 130 x 100cm

Glamuurne Greta Garbo

Muster rätiraamatust. Glamuurseks saab teda nimetada mitmel põhjusel. Ta on kootud lõngast 2/48 varrastega 2,5. Tal on 3023 nuppu. Nupp on 13.-ne. Pitsiks on rätiraamatust kohandatud südamekirjaga räti pits.

Seitsmekümneviies.

Ma aimasin, et see number on läheduses, aga ikkagi tuli ta kuidagi ootamatult. Nii et sall oli juba varrastel, kui ma raamatupidamist revideerides leidsin, et see ongi nüüd juubelisall/rätt. Koos rättidega on neid kokku 75.
Esialgu oli väike pettumus, et ma üldse mustrit ei valinud, juubel peaks ju olema pisut pidulikum ja suurejoonelisem. Aga siis süvenedes sain aru, et just see muster pidigi olema -rätiraamatust "Nobedate näppude" kiri. Sest muster on ju taastatud 1937 aasta kroonikafilmist "Nobedate näppude linn", mis filmiti 75 aastat tagasi. Juba raamatu jaoks proovilappi kududes mõtlesin, et peaksin sellest salli või räti kuduma. Mitte et see muster mulle iseenesest hullult meeldiks, aga noh nii ajaloolise tõe ja järjepidevuse huvides.
Kudusin mustast Microst ja sain aru, et mul läheb ikka pikalt aega, enne kui ma iseenese tarkusest tõeni jõuan. Sul on õigus, Rees! Micro lõngast sall ei ole ilus! Aga kust ma siis saan õiget värvilist lõnga?