Lehepitsiga sall

Vahel lipsavad internetis FB-s minust mööda mingid mustrid. Olen asunud neid tuleviku tarberks talletama, mine tea, millal isu tuleb. Nii sattus minuni ka lehepits. Kuna mul on parasjagu käsil periood "Asjad peavad valmima kiiresti!", siis ma kudusin surnuks diagonaalseelikust üle jäänud Raasiku artistik lõngakera 4,5! varrastega. Keskele läks lepalehe muster salliraamatust, no kes oleks võinud uskuda, et ma niisugust mustrit üldse märkan? Natuke läks rohkem kui kaks päeva.

Head uut!

Uus aasta esimene tegu on väga ebatraditsiooniline- heegeldis. Loomulikult mitte vabast tahtest, vaid õppetöölisel eesmärgil. Ma ei ole kunagi varem kahe värviga mustrit heegeldanud. ( Kui aus olla, siis ka ühevärvilist ei tule eriti ette) Aga tegelikult oli tore ja edenes kiiresti ja kui roosat värvi saab musta sees kasutada, siis rohkem polegi õnneks vaja!

Aastalõpu viimased

Kudusin ühed lihtsalt niisama kindad. Paksust lõngast, jämedate varrastega, et saaks mõne asja kiiresti valmis, mitte 30-60 tunniga. Nagu alati võib jõulude ajal ja enne aastavahetust televiisori linaga katta, sest ei jaksa kogu aeg pulti käes hoida, et leida midagigi, mis korraks vaadata sünniks. Sestap avasin hoopis arvutist ETV2 järelvaatamise ja mõnulesin 1993 aasta Lõngakera saadetega. Naudin Tiina Meerit, meelde tuli mitmeid vanu kudumisasju, mis on vahepeal ununenud ja õppida on veel oi kui palju. Tahtsin proovida lõngamähkimise võtet ja sellepärast kindaid tegema asusin, ilma mingi kavandi või mõtteta, nii nagu kerast tulema hakkas- Muhu nupiline loodus, mähkimine, lapikude, vanast Ilutegijast leitud muster, vits ja lõbusa kudumemme Aino käest õpitud lilleõie kahandus. Enne pesemist ma natuke kahtlesin, aga peale pesu läks Hiiumaa lõng imepehmeks ja valgeks.

Lapirandmete suhtes poleks aus, kui nemad ka pildile ei saaks.
Head aastalõppu kõigile!

Õppetöö eesmärgiline sall

Nii nagu kirikindad, tuleb ka Haapsalu sall koolis kududa hinde saamise eesmärgil. Tehtud. Võtsin rätiraamatust Greta Garbo ainelised motiivid ja panin nad rombidesse. Pitsiks kudusin südamekirjalise kolmnurkräti pitsi. Sall tuli suur, 75 cm x 175cm. Kaal 115 grammi. Ka salli saatus kaldub pappkasti poole :)

Kirikindad

Valmisid minu esimesed, enam-vähem tõelised kirikindad. Muidugi vardani 0,8 ja 40 silmust vardal on mul veel pikk maa, aga nr. 1,5, Raasiku lõng 2/8 ja 21 silmust vardal petab esmapilgul ära küll.
Kindad oli vaja valmistada õppetöölisel eesmärgil, et ikka usinalt "5" saada koolis. Alustasin sellega. et veetsin tunde Martaberta kindalinkides (suur tänu!) ja lõpuks leidsingi meelepärase. Seejärel sain heakskiitva otsuse valiku suhtes ja imekombel ka lõngavärvide osas. Kuna pärast on vaja teha ka hinnakalkulatsioon, siis panin piinliku täpsusega kirja ka kudumisaja- nagu sipsti- 34! tunniga kindapaar. No natuke annaks maha võtta, sest aeg kulus ka sellele, et ma iga rea järel tegelesin Imekauni Kinda imetlemisega. Kes tahab, proovib ise neile mingi hinna arvutada :)
 Kinnaste edasine saatus on kahjuks ebaselge ja tulevik tume. Suure tõenäosusega veedavad nad oma edasise elu Lugupeetud Kutseõppeasutuse pimedas pappkastis. Kust nad siis kord aastas välja tõstetakse järgmistele õppuritele hirmsaks hoiatuseks, mis nendega juhtub, kui nad oma hinge ja käelise tegevuse eest hoolt ei kanna.

Natuke jõuluvanakoti piilumist

Ei midagi suurt ega erilist.

Ühed sokid sugulasimikule

Ja kalamehekindad isale

Edevuse laat

Raamilt tuli just maha Greta Garbo aineline kolmnurk. Kuna ta on eelmisega täpselt samasugune, siis ma ei hakanud ennast pildistamisega vaevama.

 Panen hoopis üles tõelise edevuse laada pildi. Nimelt soetasin endale peale pikki siseheitlusi ratsionaalse ja pragmaatilise Minaga siiski Suzani saapad. Võitlus oli äge! Õhtuti magama heites, olin kindel, et mul pole neid ühelgi juhul vaja ja see on üleni ebamõistlik ost. Hommikul ärgates oli tunne, et ilma nendeta ei saa ma enam edasi elada ja üks naine peab endale vahel midagi hullu lubama. Ühel otsustaval hommikul  lõppesid siseheitlused arvuti taha istumise ja tellimuse ärasaatmisega.
 Kuna nende saabaste juurdu ei sobi miski peale musta värvi, aga mingit tasakaalustavat elementi oli vaja, siis ma tikkisin käevõru. Tikand saabastel on ju iseeneset ainult ahelpistega uhamine, nii et osutus jõukohaseks.