Kindad, mille saatuseks oli jääda randmesoojendajateks

Esimene katse kududa lapsele kindaid ebaõnnestus täielikult. Kes on kursis minu lähiaja tegemistega, teab, et ka teine ei läinud mitte paremini. Kindalaba silmuste arvuks on 90, jõudsin kududa ka ühe kinda kirjatud sõrmed, kui selgus, et jõuga S number kinnast L-iks ei rebi. Harutasin sõrmed ja nüüd mahuvad nad ehk kellelegi  kätte . Mitte kuidagi ei leia ma kiiluga kirikinnaste jaoks sobivat mustrit.

Daaliad

Valmis esimene sall Helga Rüütli raamatust. Daaliad.

Lilleaed.

Lilleaia nimeline kolmnurk rätt. Tavaline, rääkida pole juurde midagi. Ah õigus, ühe nuppudegrupi panin meelevaldselt ise juurde.

Müts

Võtsin ühe "kudumisvaba" päeva ja lubasin midagi ka endale - kudusin mütsi.

Tehnilised andmed: Türgi lõng 60% vill, 40% akrüül, varras nr. 3, 105 silmust ringil, lõngakulu 100 grammi, ajakulu 6 tundi.

Kajakakiri, mõningate vahejuhtumitega.

Kõigepealt oli temaga kiire. Mis omakorda ei takistanud mul teda kaks korda kolmandiku valmides üles harutada. Koekiri on Aime Edasilt ja sall pidi reisima Ameerikasse. Sain Siiri arvutist koekirja kätte ja mitte midagi mõtlemata kohe kuduma. Kui kaks portsu kajakaid oli juba kootud, vaatasin Aime salli pilti ja mis ma näen - tema kajakad poseerivad kompositsioonilistes rühmades, minu omad passivad sirgetes rivides! Oh vana k....! Harutama! Aga ei raatsinud kõiki kajakaid harutada, vaid jätsin esimese rea alles ja toppisin neid suvaliselt juurde. Kui kaks portsu kajakaid sai uuesti kootud, ei olnud üldpilt teps mitte parem. Ei mingit kompositsiooni, vaid sulaselge kajakakari. Harutama! Paber, pliiats ja selge kajakaasetusplaan paika. Plaan toimis, salli valmis õigeaegselt.

Oktoobri aruanne.

Enda meelest  kogu aeg aina teen ja toimetan, aga valmis ei saa midagi. Suvel lubasin isiklikule lapsele

koolilõpukingiks kirisõrmikud, võtsin need nüüd ette. Vaatasime koos värve ja mustreid, aga ei midagi kindlat. Kaks nädalat vaevlesin 1,5 varrastega. Esimene tegu läks täitsa aia taha- 90 silmust ringil ja - väikesed. Harutasin sõrmed ära ja ehk saab neist veel randmesoojendajad pisemale käele. Teisel katsel ringi peal 106 silmust. Panin veel eriti hullu - esmakordselt kirjasin sõrmed ka. Aga ikkagi! Kuna pöidlakiilu ei jaksanud välja mõelda, siis ei ole nad käes mugavad ja üldse teatas laps, et ilu olla vähe ja need värvid ja mustrid pole ikka need, mis peaks. Seega on kingitus võlgu ja mine tea, kas nüüd enne kõrgkooli lõppu saabki!






Tikkisin kaks kleiditükki.

 Mõned randmesoojendajad lisaks sellele, mis tekkis kindaäparduse tagajärjel.

Ma tõesti ei tea, miks need valged pildi peal helendavad?

Septembrikuu aruanne.

Vaatamata uue töökoha ärevusele ja sisseelamisele, on üht-teist siiski tehtud. Või vastupidi- selleks, et pingeid maandada, igal vabal hetkel (ja neid on mul nüüd palju!) käed muudkui käisid.
 Valmis sai augusti lõpus alustatud punane sall, koekiri Siiri põhjatutest mustrisahtlitest, mis juba ammu oli minu kudukorvi rännanud, aga unustuse hõlma vajunud.

 Sain kindapisiku ja haigushoo leevenduseks kudusin kohe 5 paari järjest. Perekond Lapiliste randmete, Triibuliste pöialde ja Pitsilise koekirjaga kindakesed.

Ja lõpetuseks disainisin :) endale ühed masinkootud kindad. Aga need ei kuulu teps mitte kõrgmoe ja tippsaavutuste hulka...