Linane pitsiriba

Varsti hakkavad Haapsalu Pitsikeskuse aknaid ilmestama ruloode serva kootud linased pitsid. Kaheksa akent ja kaheksa kudujat, mõõdud olid kokku lepitud ja ette antud, saki silmuste arv näiteks 16 silmust. Ikka uskumatu, kui erinevad on kudujate käekirjad. Kui minu arvutused näitasid pitsi pikkuseks 20 sakki, siis nii mõnelgi proual oli hoopis 25. Paksu linast kududa oli harjumatu, nuppe küll ei julgenud teha. Õigesse mõõtu venitamine oli tõsine katsumus. Kui tavalise salli viskan eemalt raamile 10 minutiga, siis pitsiriba rebisin ja sikutasin poolteist tundi. Tigedad raaminaelad tekitasid vigastusi, nii et vahepeal pesin pitsi verest puhtaks. Pitsi pikkus 182 cm ja kõrgus 16

Dreambird shawl

Mõned ajad tagasi trehvasin Ravelrys surfates kummalisi ja naljakaid salle. Sain aru küll, et need on kootud lühendatud ridasid kasutatud, aga kuidas täpselt, ma niisama silma järgi selgeks ei saanud. Mustrit osta ka ei osanud, aga lasin käsitöökogukondades vingu valla ja õpetussõnad ei jäänud saabumata. Sooritasin mitu ostu - lõnga, mustri, aega kahjuks keegi ei müünud.
 Kudumine oli huvitav täpselt nii kaua, kuni ma aru sain, kuidas asi toimib. See juhtus esimese sule lõpus. Ülejäänud 17 sulge oli puhas kannatus ja ajaraisk. Nii umbes kolme kuu jooksul nokkisin salli siiski valmis.

Kolm salli

Piinlik vaikus blogis lõpeb korraga kolme salliga. Pildistamine on nii vaevaline tegevus, et ühekaupa ma seda ette ei võta. Toodan hulgi ja siis korraga pildistan.

Piibeleht lehel.

Karukell, mille pitsis on ka kasutatud Karukella "sitikatega" pinda.

Lilled rombides, ise kokku kombineeritud muster. Motiivi keskel olev karikakar leitud Liina loomingust. Sallis on 3224 nuppu ja ta kaalub 125 grammi. Pole mingit lootust, et ta sallikarpi ära mahuks.

Näituseeksponaadid

Kõik sai alguse sellest, et tubli kutseõpilane Kaire-Anniki tahtis lapilist kudet õppida. Niisama tühja tööproove kududa ei ole kellelgi aega, seega panustasin uutele sokkidele. Tagamõttega, sest kohe on tulemas käsitööseltsi projektinäitus "Allpool vööd". Sokk peaks antud kategooriasse kvalifitseeruma igal juhul, kui ta just ei asu mõne iluvõimleja jalas. Mina hakkan vana eesti rahva kombe kohaselt lihtsalt kerast kuduma, ei ole plaani ega kavandit. (Vabandan siinkohal lugupeetud kutsehariduskeskuse õpetajate ees, aga tuginen julgelt praktikajuhendaja lausele: "Kavand on nõrkadele!"). Poole sääre pealt selgus, et tulekul on Jäälinnusokid. Arvutiekraanil võib olla nii hästi pole näha, aga lives on värvid jäälinnu omad.

Näituse tarbeks tuunisin ka ühe seeliku. Masinkuduja Lehti tegi tooriku, mina kudusin ja silmasin pitsi ja natuke tikkisin ahelpistet. Välja tuli Kuusekese seelik.

Lillekirjaga sall

Koekiri rätiraamatust. Täiesti tavaline sall.

Kleiditikand

Ikka arhailise motiive kasutades, muud ma ei oska.

Lõngajääkide hävitamine

Ma püüan oma kastitäisi vähemaks kududa, aga see on nagu lohega võitlemine - kood ühe toki ära, ikka soetad kuidagi kaks asemele. Kudusin kahed sõrmitud.

P.S. Eluline matemaatikaülesanne tänase päeva näitel : kui ma suudan nädalas hävitada (ära kududa) 300 grammi lõnga, aga juurde ostan 900 grammi, siis kui palju lõnga on mul järgmise taliolümpia ajaks? (Koefitsiendina võib arvesse võtta ka äsja nähtud prisket ja rasvast koiliblikat)