Osalesin heategevusüritusel.
esmaspäev, oktoober 27, 2014
laupäev, oktoober 04, 2014
Koolilõpukindad
Siia sobib nüüd kohe õige mitu vanasõna. Näiteks "Võlg on võõra oma" või "Kaua tehtud- kaunikene" või "Ega kaks ilma kolmandata jää".
Lapsele kooli lõpu puhul lubatud kindad on varrastelt maas. Meenutuseks,et eelmised katsed lõppesid randmesoojendajatena ja kinnastena, mille ilu osa jäi Tulevase Omaniku arvates tagasihoidlikuks.
Järgmisel katsel läksime lõngapoodi valikut tegema koos Tulevase Omanikuga. Poole aasta pärast, kui esimene jupp kinnast oli varrastel, vaatas Tulevane Omanik hämmeldusega kudumit- kas tõesti tema tehtud valik, särtsu olevat vähevõitu! Meenutasin hambaid risti surudes meediakampaaniat "Ära löö last!" ja lisasin särtsuks punaseid täppe silmamise abil.
Siin need kindad nüüd on,Tulevane Omanik ei ole neid veel näinud ja ei ole mitte võimatu, et kunagi aastate pärast tuleb teha veel neljaski postitus koolilõpukinnaste teemal.
neljapäev, august 07, 2014
Tikkimislaagris.
Käisime grupi seltsimeestega jälle Kallisabal. Miski pole muutunud (peale selle, et ma reetsin korraks vardad ja vahetasin nad tikkimisnõela vastu) Muidu oli kõik sama - 14- 17 tundi puhast käsitööd ööpäevas, tillukeste kiirete püstijala söögipausidega. Jooksuga mõned korrad vette parmusöödaks ja tagasi õppetöö manu. Ideaalne puhkus ühesõnaga. Nõustun kõigega, mida Heli oma blogis juba kirjeldas. Kolmanda päeva lõpuks sai tikkimisrühm esitada täiesti hullumeelse värvide kakofoonia, iga papagoi muutuks kadedusest kahvatubeežiks.
Minu tikand kannab nimetust " Ületoidetud Öökull, kelle ema hullas Jäälinnuga, rohelisel puul uudishimuliku sitika ja minestanud hiirega. " Hiir tegelikult õppekavasse ei kuulunud, aga pruukis mul ainult hetkeks valvsus kaotada ja selg pöörata, kui kellegi( teadagi kelle- alatu kudumisõpetaja Siiri) kuri käsi ta sinna hõbedase geelpliiatsiga joonistas. Kas hiir on surnud või kaotas niisama teadvuse, ei olegi selge.
Natuke Muhu lille ja viljapead proovisin ka teha. Aga Muhu lill jäägu ikka muhklastele endile, mitte diletantidele.
Korjan raha ja üritan järgmisel suvel jälle puhata.
Minu tikand kannab nimetust " Ületoidetud Öökull, kelle ema hullas Jäälinnuga, rohelisel puul uudishimuliku sitika ja minestanud hiirega. " Hiir tegelikult õppekavasse ei kuulunud, aga pruukis mul ainult hetkeks valvsus kaotada ja selg pöörata, kui kellegi( teadagi kelle- alatu kudumisõpetaja Siiri) kuri käsi ta sinna hõbedase geelpliiatsiga joonistas. Kas hiir on surnud või kaotas niisama teadvuse, ei olegi selge.
Natuke Muhu lille ja viljapead proovisin ka teha. Aga Muhu lill jäägu ikka muhklastele endile, mitte diletantidele.
Korjan raha ja üritan järgmisel suvel jälle puhata.
kolmapäev, juuli 09, 2014
Punane Pitskleit- esimene, aga kindlasti mitte viimane.
Ma ei tea, kas teil on kunagi tulnud peale tunne, et te ei saa enam elada ilma kootud pitsilise kleidita? Minul tuli. Ja ilmselt siiski mitte ainult minul, sest sobivat materjali kudumiseks kleidile vajaminevates kogustes ei olnud.
Külastades Humanat ,olin juba varakevadel leidnud ideaalselt sobiva aluskleidi, üheainsa euroraha eest. Ja seal ta siis nüüd ootas kurvalt kapis kudumaterjali saabumist. Meil siin asub lõngapood ja hambaarst ühes majas, mõlemasse on mul üsna tihti asja. Ühel ilusal hambaarstihommikul jõudsin kohale liiga vara, tegin aega parajaks lõngade keskel ja just toodi poodi uut Midara kaupa, sealhulgas ka linast. Haarasin punase 10-paki, rõõm paisus südames ja hambaarstigi vaatasin lahkema pilguga!
Ja siis ma lappasin raamatuid ja joonistasin ja arvutasin. Ümber minu olid paberilehed korrutamis- ja jagamistehetega, mitut sorti võrdeid, mustri vähendused ja suurendused, lõiked jms.
Ja siis ma kudusin, mõnuga. Endiselt ei meeldi mulle ringselt kudumine, aga mis teha. Eriti ei meeldi mulle nuppude eelsed silmused ringselt kududes, nad lihtsalt venivad koledaks. Järgmisel kleidil koon nupulise alumise osa edasi-tagasi, tuleb ilusam. Kleidi ülaosa tegingi edasi-tagasi, varrukad on kootud eraldi ja külge õmmeldud, kaelusekant külge kootud. Kleidike kaalus 210 grammi! Lõnga kulus 4 ja natuke 50 grammist tokki. Järelejäänud 5 vahetasin poes naturaalse värvi vastu ja uus katse läheb kohe jälle varrastele.
Meeldis nii arvutada kui kududa ja kleit ise tuli ka kohe teisel katsel välja, natuke ainult harutasin kehaosa lühemaks. Kuu ajaga sai valmis, kusjuures selle kuu sisse mahtus veel tublisti muidki asjakesi. Suure panuse andis muidugi jalka MM, sest muidu ma ju tavaliselt kella kaheni öösel ei koo. Rohkem suurvõistlusi ja toodangu hulk kasvaks kordades!
Kõige piinarikkam osa oli fotosessioon Pitsikeskuses. Tänan Merlet, kes nägi vaeva ja minu vingumise välja kannatas.
Külastades Humanat ,olin juba varakevadel leidnud ideaalselt sobiva aluskleidi, üheainsa euroraha eest. Ja seal ta siis nüüd ootas kurvalt kapis kudumaterjali saabumist. Meil siin asub lõngapood ja hambaarst ühes majas, mõlemasse on mul üsna tihti asja. Ühel ilusal hambaarstihommikul jõudsin kohale liiga vara, tegin aega parajaks lõngade keskel ja just toodi poodi uut Midara kaupa, sealhulgas ka linast. Haarasin punase 10-paki, rõõm paisus südames ja hambaarstigi vaatasin lahkema pilguga!
Ja siis ma lappasin raamatuid ja joonistasin ja arvutasin. Ümber minu olid paberilehed korrutamis- ja jagamistehetega, mitut sorti võrdeid, mustri vähendused ja suurendused, lõiked jms.
Ja siis ma kudusin, mõnuga. Endiselt ei meeldi mulle ringselt kudumine, aga mis teha. Eriti ei meeldi mulle nuppude eelsed silmused ringselt kududes, nad lihtsalt venivad koledaks. Järgmisel kleidil koon nupulise alumise osa edasi-tagasi, tuleb ilusam. Kleidi ülaosa tegingi edasi-tagasi, varrukad on kootud eraldi ja külge õmmeldud, kaelusekant külge kootud. Kleidike kaalus 210 grammi! Lõnga kulus 4 ja natuke 50 grammist tokki. Järelejäänud 5 vahetasin poes naturaalse värvi vastu ja uus katse läheb kohe jälle varrastele.
Meeldis nii arvutada kui kududa ja kleit ise tuli ka kohe teisel katsel välja, natuke ainult harutasin kehaosa lühemaks. Kuu ajaga sai valmis, kusjuures selle kuu sisse mahtus veel tublisti muidki asjakesi. Suure panuse andis muidugi jalka MM, sest muidu ma ju tavaliselt kella kaheni öösel ei koo. Rohkem suurvõistlusi ja toodangu hulk kasvaks kordades!
Kõige piinarikkam osa oli fotosessioon Pitsikeskuses. Tänan Merlet, kes nägi vaeva ja minu vingumise välja kannatas.
kolmapäev, juuni 25, 2014
Lehega piibeleht
Tavaline sall, aga esmakordselt kootud vardaga nr 3,5. Minu kudumiskäekiri on läinud nii tihedaks, et Õpetaja Aime soovitas proovida suuremat varrast.
esmaspäev, juuni 23, 2014
Ristpiste
Ära sa ütle, isegi ristpiste tikand võib ilus olla. Sellest siin tehakse vöö, mina ainult tikkisin.
laupäev, mai 17, 2014
Pillirookiri
Kudusin salli Liina käest saadud 2/44 udupeenikesest lõngast. Mustriks Pillirookiri rätiraamatust. Sallipõhjal nuppe pole ja ta kaalus 33 grammi. Ilma nuputa sall on nagu tort kirsita, seega tegin nupulise pitsi, mis kaalus sisuliselt samapalju - 31 grammi. Ülejäänud 36 grammist tuleb tõenäoliselt kolmnurk kududa.
Tellimine:
Postitused (Atom)