Must, valge ja unustatud mereroheline

 Eha Karileri loodud piibelehekiri, suur ja must

Unustatud mereroheline "Lootusekiri" Kootud kingituseks vanema tütre ämmale.

Valge "Vaasikiri" Siiri teisest rätiraamatust sallina

Pääsukesed

 Valisin Siiri teisest rätiraamatust Pääsupesa räti koekirjad ja asetasin nad sallile. Nii kaua ma pole ühtki salli kudunud, aga süüdi on kuumalaine. Iga päev, mil temperatuur oli üle 25, ei toimunud mingit mõtestatud tegevust. Ja neid päevi polnud vähe.

 

Veebruarist maini

 Kuna fb on loetavam ja tagasiside kärmem tulema, siis blogi vajub tahaplaanile. Aga ma ei anna veel alla, sest vahel on tore teha tagasivaateid ja imestada, et kas tõesti tegin mina sellise asjakese!

Kolmnurkrätt Siiri teisest rätiraamatust "Tuulepesad" 

32222222222222222222ikhhhhhhhhh22222221io

lllll<köööööööööööööööööööööööööööööööööööööööööööööööööööööiiiiiiiiiiiiu+67´<+7

Selle siin trükkis vahepeal omavoliliselt kassipoeg Suslik.

Sall "Õnnelehekiri"

Igal aastal tuleb kududa ühed sõrmikud, seekordsed läksid kingituseks kallile kolleegile.

Proovisin natuke tikkida. Valge kulunud riide voodijalutsis asendas nöörtikandiga kangas, mida ma magamistuppa sobivate värvidega kaunistasin.

Imeilus Eha Karileri loodud "Piibelehekiri"

Samuti kaunis suvehommikukiri sallina Siiri teisest rätiraamatust

Kahevärviline kolmnurk Siiri esimesest rätiraamatust "Viljaringid"

Must kleit

Iga Daami garderoobi kuulub üks väike must kleit.

  Ja kui väike kleit ei mahu selga, siis tuleb luua vardale rohkem silmuseid. Poest sobiva kleidi otsimisele kulutatud aeg ja närvikulu on oluliselt suurem kui mõne silmuse kudumine paari kuu jooksul. Ja see võib nüüd tunduda ülbamisega, aga kuna sallikudumine on minu jaoks rutiinne taustategevus, mida ma niikuinii kogu aeg teen, siis on hea vahepeal natuke halle ajurakke kasutada- mõelda välja kuidas koekirja suurendada või vähendada, arvutada  silmuseid, valmis tükke lõikejärgselt vormida.

Põhjus, miks see kleiditegu nii kaua hoogu võttis oli lõngas.

 Nimelt kasutatud Rebecca lõng on vihtides ja kudumiseks tuli kõik kolm vihti pooli peale kerida - kokku tubli 7 tundi tööd. Ma olen Rebeccast ennegi kleite kudunud, aga alati ühekordsest, ta on sama peenike kui salli lõng.

Näiteks selle 

Ja siis veel selle 

 Nüüd aga võtsin kahekordselt ja kleit tuli tüki tummisem ja mõnusalt raskem. Karta on, et seetõttu ta venib kandes pikemaks, mis ei ole hea väljavaade.

Teadlikult alustasin tööd vanarahva tarkuse järgi noorel kuul ja tõesti nii nagu kuu, edenes ja kasvas ka kudum- täpselt kaks kuutsüklit ja valmis ta oligi. 

Tehnilised andmed: lõng Rebecca puuvill/viskoos kahekordselt võetuna umbes 250 grammi, vardad 2,5, kasutatud koekirjad Siiri esimesest rätiraamatust "Linnunokakiri" ja "Kaselehekiri", kaeluse serv viimistletud heegeldades. 

Nöörimaailmas.

 No mõni nõukaaegne heinapallinöörist lillekiik on mul ju ajaloost ette näidata, aga seda ei saa küll makrameetehnika viljelemiseks nimetada. Mitte et see praegune nüüd palju rohkem oleks, aga tibake siiski. Ostsin raamatu.

Raamatu autoril on väga kaunid suured tööd. Otsige makrameepesast.

Mina nii suurelt ette ei julgenud võtta, aga midagi siiski. Sadu meetreid nööri läks lihtsalt näpuharjutusteks, sõlmede kinnistamiseks ja erinevate jämeduste proovimiseks. 

Esimesena tegin 5mm jämedusest nöörist saunaruumikardina- üsna rustikaalne.

Seejärel proovisin pisikesi vidinaid ,mida sai ära kasutada töökoha jõulukaunistusteks. Ning töökaaslaste meelehärmiks olid nad sunnitud osalema jõulueelses makrameetöötoas. Sest ei saa nii olla, et üks on loll ja teine laisk ja mina pean üksi rabama! Tegelikult olid nad väga tublid ja õpihimulised, vähemalt pooled neist kahest... 

Tegelikult tahtsin ma hoopis teha kaks suurt kardinat kolme meetri laiustele akendele ja ära ma nad tegin. Mingit tehniliselt keerukat asja ei julgenud ette võtta, aga mõni aasta ikka kena vaadata. Laias laastus läks aega 10 päeva ja 1200 meetrit 3mm-st nööri. Nööri läks muidugi kõvasti raisku, sest algajana ei osanud väga ratsionaalselt materjali arvestada.

Avatud töökoda 

Ja valmiskardin 

Mitte alati ei postitu asjad õiges järjekorras

Laiskuse ja suure töökoormuse😆tõttu on mõningad esemed esitlemata. Raasiku lõngast kootud suur kolmnurk, Kaselehekiri, kui ma õigesti mäletan. Siiri Reimanni raamatust.

Üks valge, aastaid tagasi Sophi Oksanenile kingitud fuksialilla salli koekiri- Kaheksakand Helga Rüütli raamatust

Elasime eelmisel aastal jupike aega üürimajas, talumiskingituseks majaprouale mereroheline Lembelill, Siiri Reimanni raamatust

Ja kõige tähtsam- vanema tütre juubeliks valminud ilmtingimata must Südametekiri Helga Rüütli raamatust. Pilt päikeselise õuevalgusega

ja toavalgusega.

 

Pisut pitsi pulmapäeval

 Meheleminekueas tütarde emal peavad vardad alati soojas olema, sest veimevakk vajab täitmist. Vanal ajal täitsid seda vist siiski tütred ise, aga eks noortel ole tänapäeval  omad tegemised. Kuigi ei saa öelda, et tütrekesed ise ka just kahe vasaku käega oleks sündinud, lõng ja vardad ei ole neile mitte tundmata.

Kaunile pruudile valmis sall "Pihlakakobarad" . Asusin esmalt ise mustrikest pusima, aga otsustasin kiirelt, et teevad need, kes oskavad. Sai ära kasutatud tipp-professionaali loovust ja koekirjaga aitas Siiri Reimann, kes ühtlasi oli ka pruudi klassijuhataja, Sest südamega pedagoog vastutab oma õpilaste käekäigu pärast ju ometi ka peale kooli lõppu! Kudumisega sain ma ise hakkama.

Foto autor Liisbet Järviste

Kuna pereelus on tähtsal kohal minia ja ämma suhted ning et ämm ikka lahkema pilguga vaataks, sai kingituseks valmistatud vaarikapunane kolmnurk rätt "Kuursaalikiri" Koekirja autor täiesti juhuslikult jälle Siiri! 

Õnne ja armastust noortele!