Lugupeetud blogikülastajad! Kui teile on viimase aasta jooksul tundunud, et Sallihullu varrastelt väljuvate sallide hulk on kuidagi kasinaks jäänud, siis nii ei ole see tegelikult teps mitte. Kootud on mehiselt, aga siiani sahtlisse. Nüüd aga on aeg küps, sest saabunud on Raamat! Roosa, ilus ja väidetavalt kahekilone!
Eelmisel aastal, umbes samal ajal pöördus minu poole Lugupeetud Autor ja küsis tagasihoidliku, isegi paluva häälega, kas ma oleks nõus uue raamatu jaoks natuke kuduma rätte? KAS MA OLEN NÕUS??!! Käed hakkasid värisema, vastutusekoorem vajus õlgadele ja süda pakatas uhkusest usalduse eest. Andke mulle lõnga ja ma koon seda!
Kohe muidugi selgus, et ega reakudujale mingeid toredaid mustreid ei antagi- esimeseks oli romb tavaline, nuppe vähe jne.
Aga siin ta on - rombikirjaline rätt.
Edasi läks asi paremaks ja hakkas jumet võtma. Sophia aineline rätt:
Siis kui Lugupeetud Autorid enam ise ei jaksanud, siis jagati näpuotsaga ka Tõeliselt Toredaid Mustreid. Viljaringide rätt. Uus ja huvitav ja kohutavalt suur. Nuppe jätkus. Priskem rätt on kaks korda nii suur kui sall ja muidugi võtab kudumine ka kaks korda rohkem aega. Salliraamidele tuli pikendused teha.
Õnnestus saada ka üks kolmnurkne, tipust alustatud rätt. Teekiri. Algul läheb kudumine ludinal, sest silmuseid vähe, lõpp aga venib ja venib.
Rääkisin Autori arvutist välja veel mustreid. Need kaks torbikukirjaga rätti kudusin enda, mitte raamatu jaoks. Kõige lemmikumad, sest alustamine on välimisest äärest, seega pitsi ei pea eraldi tegema, kogu aeg läheb väiksemaks ja loomulikult meeldivalt suur nuppude hulk!
Valge torbikukiri läks suvel "Kurjale võõrasemale" kingituseks koos
kinnastega.
Ja siis sain ma veel proovilapikesi kududa. Otsustage ise - kui "lapikesel" on 100 silmust ja samapalju ripse, kas tema nimi on siis Lapike või Noor Sall?
Siin nad on - perekond lapikesed.
Oi, milline rätikudumine nüüd lahti läheb. Jõudu kõigile ja suur tänu Raamatu tegijaile!
