Otsing sellest blogist

neljapäev, jaanuar 28, 2010

Villurite sünnilugu.


Ühel külmal talvepäeval teatas koduspeetav Meesinimene tagasihoidlikult, et tema vajaks villaseid sokke (nüüd ja edaspidi nimetuse all villurid) Šokk oli suur. MINA, kõrgestikvalifitseeritud peenema näputöö tegija, pean raiskama kallist kudumisaega lihtsa villuri peale! Ja lihtsad need peavad olema, sest ega Meesinimene ei oska ju käsitöö ilu hinnata.
Ajast oli kahju ja otsustasin osta villurid käsitööpoest- no mis need tühjad ikka maksavad! Selgus, et "tühjad" maksid 180 (SADA KAHEKSAKÜMMEND!) krooni! Seda minu professionaalne uhkus ei lubanud, ostsin lõnga, kudusin ja paari hind vähenes viiekordselt.
Kuigi need õnnetud villurid asuvad käsitöö maailma hierarhias madalaimal redelipulgal, on ka neil õigus nüüdsest saada vaprate ja ilusate maailma- internetti.
Ja siin nad nüüd ongi.

2 kommentaari:

Moni ütles ...

Tere tulemast klubisse ;) Küll oli hea lugeda kaaskannataja pilguga. Ma juba kuu aega sama tegevusega ametis ja tegemisel ka samad põhjused, hetkel 4s paar pooleli ja hirm aegalaselt edeneb sest meel ja hing igatseb salli ja kole aeglaselt edeneb ka, mitte et vardaliigutamine aeglasem oleks aga vat niiiiii igav on sokke teha, nüüd küll lõin käega ja hakkasin detaile ja kirju lisama, küll külmaga ikka jalga saavad kirjadele vaatamata :)
Uue blogi puhul ka tervitus! Jõuaks ma ka nii kaugele, mu pitsiblogi on varjusurmas.

Anonüümne ütles ...

Oled tubli! Mul jõuaksid koid esimese soki nahka pista enne, kui teine sokk valmis saab. Tegime sõbrannaga vahetust- temalt sokid, minult sall. Mõlemad rahul.
/helikene/