Kleit peale totaalset muutumist
Kleit enne
Eelmisel kevadel sai soliidsete sündmuste tarvis ostetud Kleit. Ei olnud teine selline, et hüüaks kohe jess!. Aga oli vaja ja nii ta läks. Ega tal muud suurt viga ei olnudki, kui nööbid.
Siinkohal tuleb teha tagasipõige sügavasse lapsepõlve, kus sai hämaratel põhjustel alguse minu krae- ja nööbifoobia. Foobia ei ole päris õige sõna- ma nimelt ei karda neid, tunnen aga sügavat vastikust ja ebamugavustunnet. Selsamal põhjusel ei ole minu garderoobis jaba 27 viimast aastat, peale viimase koolivormipluusi kandmist, olnud ühti triiksärgisarnast riideeset.
Ühesõnaga- nööpidest tuli lahti saada! Algul asendasin koledad nööbid ilusamatega- ei aidanud, nööbi põhiolemus säilis endiselt. Seejärel asusin mõtlema, siis kuduma ja heegeldama. Jäin siiski heegeldamise peale, kuigi heegelmustrite lugemine ei ole minu kõige tugevam külg. (Leidsin mustri, kus juba kolmandal real tuli neli sammast kinnitada õhku, mina seda ei heegelnõela ega ka issanda abiga teha ei osanud...) Midagi ma siiski valmis tegin ja Kleit sai uue, mulle sobilikuma näo
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar