Sallipäev.

Valge Daami ehe auhinnaks. Ilus!

Võidu toonud lapike

Kui ma 4 või 5 aastat tagasi käisin sallipäeval Siiri võidukale osalemisele kudumisvõistlusel kaasa elamas, siis otsustasin kunagi ise ka proovida. Aga kindlasti mitte enne, kui olen vähemalt kümme salli valmis kudunud. Selleks hetkeks olin vist vaevalt kahega hakkama saanud. Salle on nüüdseks kogunenud rohkem kui kümme, aga kaks eelmist aastat olin sallipäeval Haapsalust eemal, nii et võimalus osaleda avanes alles nüüd.
Poleks iial uskunud, et see hetk nii hirmus on! Osavõtjaid palju ja tundus, et kõik on kogenud kudujad. Esimesed 20 minutit käed värisesid, pulss oli 200, arvasin, et ei saa ripsiridasidki õigesti kootud. Siis hakkas nagu paremaks minema, lauanaabrite Reesi ja Muhvi rahulik nokitsemine võttis paanikahoo maha:) Ei olnud ju kindel, kui palju aega kulub, seetõttu jätsin igaks juhuks vaatamata sallitantsu, tegelikult oleks võinud isegi mitu korda vaadata, aega jätkus piisavalt.
Ei saa salata, eks lõpuks oli hea meel küll, kui võisin nii publikupreemia kui ka esikoha. Eriliseks tunnustuseks loen seda, et ka Suur Sallimeister proua Elgas pidas minu tööd esikoha vääriliseks.
Aga vahet pole- võit või mitte, kududa salle on lihtsalt fun!