Tundub, et vanasõna" Rege rauta talvel, vankrit paranda suvel" on siinkohal päevakorras. Rahvaülikooli kudukursuse raames valmisid kindad, algselt mõeldud labakuteks, aga töö käigus kasvasid sõrmikuteks. Päris kindlasti ei ole sõrmikukudumine minu käsitöötegevuste top 10-s. Ja ilma tugeva tahtejõu ja välise motivatsioonita nad vaevalt ilmavalgust oleks näinud.
Sain ometi lahti lüüa imekauni Muhu raamatu ja asuda sealt näpuga järge ajama. Pärast selguski, et kindarandmed oleks võinud lühemad olla, aga siis poleks ju kõik toredad asjad kindasse ära mahtunud. Ilmselges vaimustuses olen keerukordadest ja samuti kassikestest!
2 kommentaari:
Väga kaunid! Tulemus oli vaeva väärt!
Oi-oi, tuöleb tahtmine ka endal jälle sama raamat lahti lüüa ja kindakesi kududa.
Minu muhukate randmeosa sai ka liiast pikk, küll häiris esialgu, aga hiljem adusin, et pigem poleks tahtnud, et jäine tuul varruka ja kinda vahele poeb.
Postita kommentaar