Otsing sellest blogist

kolmapäev, juuli 04, 2012

Lapiline ranne


Ega ei ole ju vanainimesel pikkadel valgetel suveõhtutel midagi teha. Sestap lehitsesin juba mitmendat korda Kristi Jõeste ja Kristiina Ehini imearmsat raamatut "Kirjatud teekond". Ja otsustasin, et lapilise randme kudumine tuleb lõpuks ära õppida. Eelnevad kaks korda olin käega löönud ja loobunud, nüüd siis siiski selgus, et ma oskan lugeda ja saan ka tekstist aru ja lapikude sai selgeks sipsti. Kuna raamat rääkis varrastest 1,25, mina aga kudusin 1,5-ga, siis tulid randmekad liiga suured. Viga andis parandada tubli vanutamisega. Lõngad ostsin Haapsalu "Pärli" poest, päritolult Norra lõng 2/8 ja imeliste värvidega. Käisin neid mitmeid kordi juurde ahnitsemas, et veel eriti kirjud lapikad kududa. Kohe lähen Saara Käsitöökooli Kallisabale. Seal siis kuulus kuduõpetaja Anu näitab, mis imelisi asju nende lõngadega teha saab.

2 kommentaari:

Martaberta Kompulsiivkuduja ütles ...

Suveöödel selgeks saanud lapikude tekitab teistelgi fossiilidel ja vanainimestel tunde, et see tarkus on vaja omandada. Seda enam, et esimene vasik on nii kena välja kukkunud ;)

Arnikai ütles ...

Sügissonaat. Suveööde ettenägelik ärakasutamine. Eks rege tuleb ju rautada... Tark tegu. Ja tubli töö!