Sall number sada

Maagiline saja piir on ületatud. Ja kui keegi kallitest blogikülastajatest tahab selle peale kiita, kummardada, seistes aplodeerida või sooritada mingeid muid heakskiitvaid etteasteid, siis tuleb ära märkida, et 100 on küll suur number minu jaoks isiklikult, aga kaduvväike, kui asetada ta Haapsalu sallikudujate taustsüsteemi. On prouasid, kelle käte vahel valminud sallide hulk on tähistatav neljakohalise numbriga. Aga muidugi on ka nende sünniaastat märkiv number pisut suurem väiksem! (Parandasin häbiväärse matemaatilis- loogilise vea! Tänan Alle Raa!)kui minu oma, nii et võimalused säilivad.
 Sajas sall ei tohtinud olla tavaline, seega valisin  Reesi poolt tehtud ja lahkelt kingitud koekirja "Muhu suvi". Oli teine suure geomeetriaga ja imeilus. Tänan! Samas ei olnud ta mingi kerge, "karjateel kõndides kudumise" muster, vaid üsna noodist tundmatu partii laulmine.( Mitte et mina teaks midagigi noodist või ka ilma selleta laulmisest...) Lõng lilla, tundmatu Šotimaise päritoluga, varras 2,5. Ütlen ausalt, et pitsi jaoks jõud lõppes ja tegin ta väikese ning üsna armetu. Lõng on peenem kui tavapärane valge, salli laius 149 silmust ja kõrgus 282 ripsi, aga ometi ei tulnud mingeid hiiglaslikke mõõtmeid, vaid üsna tavapärane 70 x 170 cm
Sajandat ei sobinud pildistada mingi mööblieseme peal, sestap pidin modelli palkama. Õnneks on tänapäeva noored naised modellikarjääri nimel kõigeks valmis, seega läks fotosessioon maksma ainult kotitäie õunu ja modelli enda salli raamile panemise. Modell pani küll selga kauni musta kleidi, aga jalga jättis teksad ja punased täppidega tennised ning meiki ka ei teinud. Seega sai avaldada pilte ainult keskmise osaga modellist, mis pole ka mitte paha!