Viimane valmissaanud sallike. Lõng tavaline, muster rätiraamatust. Spiraalid, meelevaldselt täiendatud lilledega, muidu poleks ju nuppe olnud, teate isegi...
Kuna kõigil isetegijatel on juba mitu aastat tagasi tehtud öökullimütsid ja minul ikka veel polnud, siis tegin, koos kinnastega, mis osutusid jälle väikesteks. Mingi pisikinda needus jälitab mind!
Ja kui veel kinnastest rääkida, siis läks täpselt nii nagu arvata oli. Läinud nad ongi, kuhu ja millal, see on ametlikult tuvastamata. Olgu Tartu ööklubid neile kerged...
Sama jutt, mis eelmine. Kõigil isetegijail juba olid diagonaalseelikud, tahtsin ka. Lõng Raasiku artistik ja must. Kuidagi tuleb seelikutoorik veel mingi õmblustehnoloogilise ime läbi kandmiskõlbulikuks saada.
Aga seniks-järjekordne jõulutüütus on üleelatud, saaks aastavahetusega ka veel maha, algaks jälle normaalne elu.
2 kommentaari:
Sall on just nuppude tõttu eriti vahva. Ja seelik - mis nipiga see üldse tehtud on?
A norm.elu tulebki varsti. Edu!
Lõbusat aastavahetust ja head uut normaalset elu!
Postita kommentaar