Otsing sellest blogist

laupäev, oktoober 13, 2012

Arenguhüppe sooritamine. Läbi kannatuste.

Tekkis minul vajadus kududa rätik lp.Linda Elgase raamatust. Kevadeks. Mis teadupärast pole ju enam mägede taga, seega, mis täna tehtud, see homme hooletu. Sellest raamatust räti kudumine pole mingi salliraamatust kudumine, kus kõik on puust ja punaseks tehtud. Kudumine algab ohtra loendamise, lõputute arvutuskäikude ja miljonikordse kontrollimisega. Aga no arvutatud ta lõpuks sai ja nagu selgus, ilma vigadeta. Seega rätipõhi sai kootud nagu sipsti.
 Pitsi puhul otsustasin lõpuks ometi sooritada kaua hooguvõetud arenguhüppe- nimelt kududa pits ringselt, nii et ei jääks kuhugi nurkadesse õmblusi. Selle ürituse tarvis kogusin teadjatelt inimestelt oskusteavet, analüüsin ja sünteesisin infot ja asusin tegudele. Kõige kurvem, mis võib juhuda, on võimalus, et pits muutub Möbiuse leheks. Selle vältimiseks kudusin kaks esimest rida edasi-tagasi, siis võitlesin keerdude väljaajamisega ja alles siis ühendasin ringiks. Silmuste lugemisel olen ma alati väga hoolikas, kasutan mitmekordset kontrollimeetodit ja märgin pitsisilmuseid alati väikeste niidijuppidega sakkide arvu kaupa. Näiteks kui sakis on 14 silmust, siis niidijupp läheb iga nelja saki tagant, seega 4x14=56. Siis on hea esimest mustririda kududa, sisselipsavale veale saab kohe jälile, mitte ei pea pitsirea lõpus tunnistama, et oih, ups!
Seega lõin mina 1064 silmust ringvarrastele (Olles eelnevalt nende eest ikka hea mitu raha välja andnud!), kudusin nibin-nabin 2 rida kolme tunniga ära ja jõudsin mustrireani. Ja mis ma näen, kohe mitte ei klapi! Lugesin juba kootud silmused üle ja ennäe! 46! No ei ole võimalik! Niimoodi eksida! Tõmbasin vardad välja ja läksin viharavile. Külmkapi juurde. Sellel õhtul ma rohkem ei kudunud.

 Järgmisel alustasin uuesti. Jõudsin mustrireani ja ei pidanudki esimese märkeniidini jõudma, kui juba nägin, et ise olin loll, kui uskusin seda, mis raamatus kirjas. Muster oli täiega vale, kahe kokkuvõtmise kohta üks õhksilm. Ma oleks ju pidanud oma kogemuse pealt selle kohe ära nägema ja mitte vardaid välja kiskuma. Seega läksin uuesti viharavile. Parandasin mustri ja asusin kuduma. Pitsimustris olid nupud. Aga ringselt kududes ma võtan nupud ühel ringil peale ja teisel koon nad sama pidi maha, sest tööd ju ringi ei keera. See oli ebamugav ja tulemus ka mulle ei meeldi, jäid kuidagi karvased ja lötsakad, ei lasknud ennast kokku kududa, tihtipeale pidin kasutama peenemat abivarrast. Veel on ringselt kudumisel erinev see, et niinimetatud tagasiread peab kuduma vasakpidiselt, muidu ei moodustu ripsilist pinda. Aega läks hirmsasti, 24 tundi vähemalt, juba üksi lõpurea peale läks 1t 40 min. Aga kogu selle häda ja viletsuse peale on lõpptulemus ikka hea, palju ilusam on, kui õmblusi ei ole. Järgmise pitsi koon ilma nuppudeta, siis pole nii vaevaline.

                                                                                     Pits nagu meremadu:)

9 kommentaari:

Pilvi ütles ...

See on ikka väga uhke saavutus, tõsiselt ilus!

ieska ütles ...

LAHE!!!
Hea kohe näha, et tõelised udubeenigesed sallimammud on sama tulemuseni jõudnud, et õmblusteta on ilusam!

Raske on sind mitte jumaldada :)

Rees ütles ...

Oh sind, kallis sõber! Viharavi on iseenesest muidu väga ilus sõna... Rätt on muidugi võrratult kaunis!

Ma koon ka juba mõnda aega ringselt äärepitsid, olin algul pabinas, aga kõik on klappinud ja hää. Ma ei koo nö tagasiread mitte pahempidiselt, vaid keeran töö käes lihtsalt ringi. Üks silmus üleminemise kohas saab alati kahekordselt läbi kootud, et auku ei jääks, aga see pole miskit.

Kartsin alul arvutusi, aga samas need mind ikkagi intrigeerisid. Et kui 1200 silma on ringil ja miski ei klapi võiks ka viharavi vajada :-P Nüüd peaks kolm korda üle vasema õla... siiani on kõik töötanud. Samas, need õmblused nurkades on ju pea nähtamatud, ega nad häiriks, aga nii on lihtsam ja põnevam.

Sallihullu Päevaraamat ütles ...

Aitäh, Rees, hea nõuande eest. Nii saab ju nupud ka ilusaks pitsi sees.

Arella ütles ...

Imekaunis rätt!

Arnikai ütles ...

Väga tore postitus - mina nokkisin siit välja just selle, et kevad pole enam mägede taga :))
Sellisest pitsikudumisest ei tea ma veel midagi...aga silmale ilus!

Anonüümne ütles ...

Sa ikka oskad "rabada"!! Vinge!
..."viharavi külmiku juures" on ka hää väljend!:P
Edu.

Kungla rahvas

Martaberta Kompulsiivkuduja ütles ...

No siia sobiks nüüd see kuulus "väike samm inimesele, kuid hiiglaslik inimkonnale"- ütlus. Sinu kudusaaga on hiiglaslik hüpe- tulemus on kaunis (mitte, et enne poleks olnud) Respect ja maani kummardus igatahes, kudugeenius

KK ütles ...

Hirmus kudumine! Respekt tõesti!