Sokid

Jätkub minu rahvusvahelise ema karjäär. Mingil põhjusel ei saadeta mulle lasteks Norra ega Saami lapsi, vaid ikka õnnetuid külmetavaid lõunamaalasi. Seega vajas minu Brasiilia laps koheselt villureid ja need ta ka sai. Lõngaks suvel Pärnust, Rüütli tänava lõngapoest ostetud Teksrena lõng.

Kolmnurkne Greta Garbo aineline rätt

Muster rätiraamatust, laiemast servast alustatud rätt. Kootud lõngast Micro. Ma pean vahepeal lihtsalt Microst kuduma, sest igale poole ei saa ju kaasa tassida 1,5 kilost lõngapooli. Aga ilma kudumata ka ei saa olla. Rätt sisaldab 2156 nuppu.

Aasta esimene sall

Salli kudutoorik valmis vana-aasta sees, aga õmblemine jäi uude. Leidsin endale pildistamismodelli- kuusekese ümber sobis sall kenasti. Muster aukudega kroonprints. Lõng 2/48 ja kootud varrastega 2,5. Sellest tingituna on ta küll üliõrn, aga mõõdud võiksid suuremad olla. Silmuste arv peaks 2,5 varda jaoks tavalisest tiba suurem olema, aga kuna ma mustrit muutma ei tahtnud/viitsinud hakata, siis nii ta jäi.

Aastalõpu asjakesi

Viimane valmissaanud sallike. Lõng tavaline, muster rätiraamatust. Spiraalid, meelevaldselt täiendatud lilledega, muidu poleks ju nuppe olnud, teate isegi...


Kuna kõigil isetegijatel on juba mitu aastat tagasi tehtud öökullimütsid ja minul ikka veel polnud, siis tegin, koos kinnastega, mis osutusid jälle väikesteks. Mingi pisikinda needus jälitab mind!

Ja kui veel kinnastest rääkida, siis läks täpselt nii nagu arvata oli. Läinud nad ongi, kuhu ja millal, see on ametlikult tuvastamata. Olgu Tartu ööklubid neile kerged...



Sama jutt, mis eelmine. Kõigil isetegijail juba olid diagonaalseelikud, tahtsin ka. Lõng Raasiku artistik ja must. Kuidagi tuleb seelikutoorik veel mingi õmblustehnoloogilise ime läbi kandmiskõlbulikuks saada.

Aga seniks-järjekordne jõulutüütus on üleelatud, saaks aastavahetusega ka veel maha, algaks jälle normaalne elu.

Kindad

Et üleüldisest melust kinnaste ümber mitte kõrvale jääda, lõpetasin ühed aastajagu võlgu olevad käpikud. Kuna nad mingid "Kihnukad" ei ole, siis kauplesin nad kohe nelja raha peale. Kootud lõngast Midara Roma, varrastega 1,5. Lihtsalt puhta rikastumise eesmärgil.
Aga kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis peaksid nad olema koopiakindad ühtedest vanadest armsatest, aga väga ajahambast puretud labakutest. Tegelikult läks tegu nässu, sest lõng oli algsest variandist ikka peenem, kinnas tuli küll kena, aga lörtsakas ja ilmselgelt liiga väike. Ma ei teagi, mis neist nüüd saab, kätte ei mahu nad tõenäoliselt mitte. Roma lõnga jaoks on vaja varrast number 1, aga kust neid saada?

Roheline lehekiri

Hoolimata palju pahameelt tekitanud Maalehe artiklist ja Mardilaada müügiedutusest, ei hakanud ma siiski pooleliolevat salli üles harutama.
Värv võib tunduda kellelegi pühaduseteotusena, aga mis ma saan teha, kui ma mõnes eelnevas elus olen olnud troopiline papagoi? Muster on ju imekena.

Piibeleht lehel

Nähtamatu muster ehk Piibeleht lehel sai suureks salliks. Pitsi võtsin Rätiraamatust ja tundub, et sai teine isegi liiga rammus. Aga las ta olla.
Peale Mardilaada esmakogemust hakkab rõõmsa sallikudumise eesmärk mul natuke ähmastuma. Tundub, et pool inimkonda koob ja salle ja püüab neid teisele poolele maha müüa.
Siiski ma loodan, et koil kapis on isukam süüa pitsilist kudet kui niisama lõngakera järada.