Soetasin uue riideeseme, musta, nagu viimasel ajal tavaks. Aga musta peale saab ju tikkida! Tuleb ometi suvel õpitut kinnistada. Töö käigus muidugi selgus, et ei mäletagi enam, kuidas käis tähtis sidepiste. Siis meenus Muhu tikandiõpetaja lause, et teha võib nii nagu ise tahad ja seda ma siis ka tegin. Esimene vana Nõukaaegne lõikeleht, mille kapist võtsin, oli kohe täis lilltikandi pilte, kaasas kurvad õpetussõnad- kahjuks pole kaupluses kõiki värve tikkimislõngu saada:) Oh aegu ammuseid.....
Nii et kallis kudumispäev muutus kalliks tikkimispäevaks ja riideese sai värvilisema näo ja minu uue Ameerika lapse heakskiidu ja imetluse. Ka vana Eesti laps vaatas üsna lahke pilguga:)
