Otsing sellest blogist

Reede, detsember 27, 2013

Kaks on juba traditsioon.

Esimesed sokid sai väike sugulasimik eelmistel jõuludel. Sel aastal siis järgmised ja boonusena veel heegelketsid. (Avaldan siinkohal austust kõigile Tõeliselt Suurte Heegeltööde tegijatele. Väike ketsikegi oli minu jaoks üsna piinarikas) Imiku emaga sai kokku lepitud, et kui traditsioon elus püsib, siis nii umbes 15 aasta pärast võiks teha sokiarengu näituse. Ma ei usu, et ühel 16 aastasel poisil saab midagi selle vastu olla, et kohalikus külarahvamajas eksponeeritakse tema jõulusokke läbi aastate.

Pühapäev, detsember 08, 2013

Kindad, mille saatuseks oli jääda randmesoojendajateks

Esimene katse kududa lapsele kindaid ebaõnnestus täielikult. Kes on kursis minu lähiaja tegemistega, teab, et ka teine ei läinud mitte paremini. Kindalaba silmuste arvuks on 90, jõudsin kududa ka ühe kinda kirjatud sõrmed, kui selgus, et jõuga S number kinnast L-iks ei rebi. Harutasin sõrmed ja nüüd mahuvad nad ehk kellelegi  kätte . Mitte kuidagi ei leia ma kiiluga kirikinnaste jaoks sobivat mustrit.


Esmaspäev, detsember 02, 2013

Daaliad

Valmis esimene sall Helga Rüütli raamatust. Daaliad.

Neljapäev, november 21, 2013

Lilleaed.

Lilleaia nimeline kolmnurk rätt. Tavaline, rääkida pole juurde midagi. Ah õigus, ühe nuppudegrupi panin meelevaldselt ise juurde.

Laupäev, november 16, 2013

Müts

Võtsin ühe "kudumisvaba" päeva ja lubasin midagi ka endale - kudusin mütsi.
Tehnilised andmed: Türgi lõng 60% vill, 40% akrüül, varras nr. 3, 105 silmust ringil, lõngakulu 100 grammi, ajakulu 6 tundi.

Teisipäev, november 12, 2013

Kajakakiri, mõningate vahejuhtumitega.

Kõigepealt oli temaga kiire. Mis omakorda ei takistanud mul teda kaks korda kolmandiku valmides üles harutada. Koekiri on Aime Edasilt ja sall pidi reisima Ameerikasse. Sain Siiri arvutist koekirja kätte ja mitte midagi mõtlemata kohe kuduma. Kui kaks portsu kajakaid oli juba kootud, vaatasin Aime salli pilti ja mis ma näen - tema kajakad poseerivad kompositsioonilistes rühmades, minu omad passivad sirgetes rivides! Oh vana k....! Harutama! Aga ei raatsinud kõiki kajakaid harutada, vaid jätsin esimese rea alles ja toppisin neid suvaliselt juurde. Kui kaks portsu kajakaid sai uuesti kootud, ei olnud üldpilt teps mitte parem. Ei mingit kompositsiooni, vaid sulaselge kajakakari. Harutama! Paber, pliiats ja selge kajakaasetusplaan paika. Plaan toimis, salli valmis õigeaegselt.

Kolmapäev, oktoober 30, 2013

Oktoobri aruanne.

Enda meelest  kogu aeg aina teen ja toimetan, aga valmis ei saa midagi. Suvel lubasin isiklikule lapsele
koolilõpukingiks kirisõrmikud, võtsin need nüüd ette. Vaatasime koos värve ja mustreid, aga ei midagi kindlat. Kaks nädalat vaevlesin 1,5 varrastega. Esimene tegu läks täitsa aia taha- 90 silmust ringil ja - väikesed. Harutasin sõrmed ära ja ehk saab neist veel randmesoojendajad pisemale käele. Teisel katsel ringi peal 106 silmust. Panin veel eriti hullu - esmakordselt kirjasin sõrmed ka. Aga ikkagi! Kuna pöidlakiilu ei jaksanud välja mõelda, siis ei ole nad käes mugavad ja üldse teatas laps, et ilu olla vähe ja need värvid ja mustrid pole ikka need, mis peaks. Seega on kingitus võlgu ja mine tea, kas nüüd enne kõrgkooli lõppu saabki!






Tikkisin kaks kleiditükki.
 Mõned randmesoojendajad lisaks sellele, mis tekkis kindaäparduse tagajärjel.
Ma tõesti ei tea, miks need valged pildi peal helendavad?

Teisipäev, oktoober 01, 2013

Septembrikuu aruanne.

Vaatamata uue töökoha ärevusele ja sisseelamisele, on üht-teist siiski tehtud. Või vastupidi- selleks, et pingeid maandada, igal vabal hetkel (ja neid on mul nüüd palju!) käed muudkui käisid.
 Valmis sai augusti lõpus alustatud punane sall, koekiri Siiri põhjatutest mustrisahtlitest, mis juba ammu oli minu kudukorvi rännanud, aga unustuse hõlma vajunud.
 Sain kindapisiku ja haigushoo leevenduseks kudusin kohe 5 paari järjest. Perekond Lapiliste randmete, Triibuliste pöialde ja Pitsilise koekirjaga kindakesed.
Ja lõpetuseks disainisin :) endale ühed masinkootud kindad. Aga need ei kuulu teps mitte kõrgmoe ja tippsaavutuste hulka...



Esmaspäev, august 26, 2013

Uus kleit

Mitte et ma oleks nüüd järsku õmblemist armastama hakanud, aga uut kleiti oli vaja, eriti silmas pidades Haapsalu pitsipäeva. Ostsin virsikukarva linase riide, mille kohta nõrga värvitajuga lapsed ütlesid roosa ja norisid nagu jaksasid, kasutades selleks Kukerpillide laulusõnu "Roosa põrsas magas kanapoja kaisus...) Halvad lapsed! Tegelikult ma mõtlesin õmblemise pärisõmblejale sokutada, tema aga teatas suure hinnanumbri ja käskis mul ise teha. Nutsin ja tegin. Algus oli tore, sest kõigepealt ma kudusin linasest niidist meetrikese pitsi. Mulle tõsiselt meeldib pitsimustri silmuste arvutamine, et ta lõikesse kahaneks. Siis ei olnud tore, sest kleidi ülaosale tuli kandid õmmelda. Siis oli jälle tore, sest ma sain tikkida lilli. Kuidagi ma sain kõik tükid lõpuks kokku õmmeldud. Aga suvi on otsas ja kleit läheb kappi, järgmiseks suveks on ta juba vana kleit.

Reede, august 16, 2013

Sall number sada

Maagiline saja piir on ületatud. Ja kui keegi kallitest blogikülastajatest tahab selle peale kiita, kummardada, seistes aplodeerida või sooritada mingeid muid heakskiitvaid etteasteid, siis tuleb ära märkida, et 100 on küll suur number minu jaoks isiklikult, aga kaduvväike, kui asetada ta Haapsalu sallikudujate taustsüsteemi. On prouasid, kelle käte vahel valminud sallide hulk on tähistatav neljakohalise numbriga. Aga muidugi on ka nende sünniaastat märkiv number pisut suurem väiksem! (Parandasin häbiväärse matemaatilis- loogilise vea! Tänan Alle Raa!)kui minu oma, nii et võimalused säilivad.
 Sajas sall ei tohtinud olla tavaline, seega valisin  Reesi poolt tehtud ja lahkelt kingitud koekirja "Muhu suvi". Oli teine suure geomeetriaga ja imeilus. Tänan! Samas ei olnud ta mingi kerge, "karjateel kõndides kudumise" muster, vaid üsna noodist tundmatu partii laulmine.( Mitte et mina teaks midagigi noodist või ka ilma selleta laulmisest...) Lõng lilla, tundmatu Šotimaise päritoluga, varras 2,5. Ütlen ausalt, et pitsi jaoks jõud lõppes ja tegin ta väikese ning üsna armetu. Lõng on peenem kui tavapärane valge, salli laius 149 silmust ja kõrgus 282 ripsi, aga ometi ei tulnud mingeid hiiglaslikke mõõtmeid, vaid üsna tavapärane 70 x 170 cm
Sajandat ei sobinud pildistada mingi mööblieseme peal, sestap pidin modelli palkama. Õnneks on tänapäeva noored naised modellikarjääri nimel kõigeks valmis, seega läks fotosessioon maksma ainult kotitäie õunu ja modelli enda salli raamile panemise. Modell pani küll selga kauni musta kleidi, aga jalga jättis teksad ja punased täppidega tennised ning meiki ka ei teinud. Seega sai avaldada pilte ainult keskmise osaga modellist, mis pole ka mitte paha!

Kolmapäev, august 14, 2013

Valge sõba

Mulle usaldati valge sõba tikkimine väga piduliku sündmuse jaoks. Villasele kangale villaste lõngadega, täiesti iseenese tarkust pidi. Kanga peale on oluliselt parem tikkida kui silmkoelisele pinnale. Kahju, et ma tikandi tagumisest poolest pilti ei teinud, sest seal püüdsin ja pingutasin väga hoolega, et korrektne oleks. Nüüd peate mind ainult uskuma, et oli.

Teisipäev, august 13, 2013

Tikkimised

Osalesin Lihula lillkirja
festivalil, kahjuks ainult ühe päeva jagu oli aega, teisel enam ei jõudnud kohale minna. Terve mõis oli täis riputatud puhast ilu, nii uut kui vana. Aga minu fotografeerimisoskuse juures ei hakka ma kalleid blogikülastajaid üldse nende uduste koledate piltidega traumeerima. Panen välja ainult oma isikliku, nelja tunni jooksul moodustatud tikituse ja tänan lahkeid õpetajaid-meistreid.
Kaugelt, silmad vidukil vaadates, pole lillel vigagi, aga lähedalt on paksult ebakorrektsust täis. Aga ta on esimene ja seega andestatav.




Pühapäev, august 04, 2013

Kaks vesti

Tikitud vestid ühele isale ja pojale pidulikuks päevaks.

Kolmapäev, juuli 24, 2013

Igaaastane juulikuine kingitus


Masinkootud sõba, millele on lisatud värvilist ilu tuttide, heegelääre ja tikandiga.

Teisipäev, juuni 25, 2013

Värviüleminekuga sall

Lihtsalt sall, põimekiri rätiraamatust.

Esmaspäev, juuni 24, 2013

Jaanipäevalilled

Mul on seda kurb öelda, aga nii nagu jõulude puhulgi, ei jõua ma ära oodata, millal saab lõpuks otsa jaanipäevahüsteeria. Nüüd on ta läbi ja normaalne tavaline elu läheb edasi. Selleks, et oleks mõni tore sisukas suveõhtu, ei pea ju olema üldrahvalikku kindlaksmääratud kuupäeva ettearvamatu ilma ja kollektiivse kohustusliku lausjoomisega.
Sisustasin oma jaaniaja lillede aretamisega. Mulla sisse ma näppe panna ei taha, sestap on lilled villased.


Kolmapäev, juuni 12, 2013

Järelhüüe koolile

See hullus on siis nüüd läbitud- vabatahtlikult kaks aastat vanuigi koolipingis istutud. Aga ega ma ei kurda, ise ja omal vabal tahtel läksin ju. Täiskasvanuna õppima minek on sootuks midagi muud kui lapsepõlves ja soovitan soojalt kõigile. Kokkuvõttes oli tore ja kasulik kogemus. Muidugi oli kõike, küll ei sobinud vanainimestel teha üht ja küll oskasid nad teist juba iseenese tarkusest ja enamgi veel. Aga jäägem ausaks, õppisime nii mõndagi ja rohkem veel jääb õppimata, sest antud päevakesed saavad lihtsalt enne otsa.
Meil oli tore väike kursus ja kõik pisikesed naginad kangastelgede taga ja mujalgi, on ammu unustatud ja andeks antud. Üksteiselt saime palju, kõik ju omaenese elu- ja käsitöökogemusega. Meie kursusel kujunes välja kolm peamist motot: "Tark ei torma!", "Lase ving valla!" ja "Elu on  ilus!" Tormasime rumala peaga muidugi, vingusime pikalt ja mõnuga, aga elu on tõesti ilus!

Minu lõputöö oli kootud kleit. Esitlen kleidi pilte ja sissejuhatust ning kokkuvõtet oma tööst, väikeste lisamärkustega.




Valisin oma lõputöö teemaks silmuskudumise, sest kudumine meeldib mulle väga! Oli ka teisi mõtteid, aga ümbritsevad inimesed arvasid, et need ei ole head mõtted ja ma lasin ennast kergesti mõjutada. Kui otsus kudumise kasuks tehtud, oli kaks ideed – kas variandid kirikinnastest, kus saaksin kasutada erinevaid kudumisvõtteid- pitsilist koekirja, roosimist, lapitehnikat, koe- ja kindakirju. Või teha midagi tõeliselt suurt, mille jaoks tavaliselt aega ja kannatust ei jätku. Ühendasin kaks ideed ja plaanisin kududa kleidi, millel ma kasutan kudumistehnikaid ja elemente, mis tavaliselt seostuvad kinnaste ja sokkide kaunistamisega. Töö juhendamise osas sain hõlpsalt kokkuleppele Haapsalu Gümnaasiumi käsitööõpetaja-metoodiku Siiri Reimanniga, kelle erialast pädevust ma usaldan jäägitult. 


Jäin oma tööga väga rahule ja õppisin töö käigus nii mõndagi uut. Ajahulk, mis sellise eseme valmistamiseks kulus, oli muidugi tohutu, aga peenikese lõngaga ja number kaks varrastega kududes ei olnudki suuremat kiirust loota.( Issand, ma ei koo kindaidki vahel nii peenikeste varrastega!) Selline aeg teeb toote hinna väga suureks, nii et müügiks teha ei ole mingit mõtet. Kui keegi peaks tellima ja hinnas kokkuleppe saavutama, siis miks ka mitte.( Mõni Kuveidi naftašeigi naine näiteks)
Õppisin juurde uusi asju nagu silmamine, mudeli tegemine enne kudumist, mustri kahanduste ja kasvatamiste arvutamine. Eriti suure õppetunni sain terminoloogia kasutamise osas. Töö kirjaliku osa lõppfaasis käis mäng juba kõrgelt üle kutseõpilase pea, sest omavahelist terminoloogialast pisivaidlust pidasid käsitööõpetajad-metoodikud Eesti erinevatest koolidest. Koostöö juhendajaga oli konstruktiivne ja tegus, praktilises töös sain suures osas ka oma teadmistega hakkama, teoreetilises oli puudujääke palju. Loodan, et ei tüüdanud teda liialt palju.
Veendusin, et vanarahva tarkusi ei tohi eirata. Nimelt vastlapäeval on kõik naiste tööd keelatud, kudumine sealhulgas, mina aga alustasin tööd ikkagi sellel päeval. Järgmiseks päevaks, milleks oli rahvakalendri järgi tuhkapäev, oli selge, et kudum on kitsas ja läheb harutamisele. Sellest juhtumist tuletasin uue vanasõna – mis vastlapäeval varrastel, see tuhkapäevaks tokis tagasi.
Üks vaevalisemaid tööprotsesse, millega ma kunagi rahule ei jää, on pildistamine. Sain küll olulisi lisateadmisi fotograafiatundidest, aga tundub, et ikka vähe. Ja tegelikult saab kõik viletsa aparaadi süüks ajada!
Olen väga rahul, et sain endale uue ja ilusa riideeseme. (Ja ootan kannatamatul külma talve!)Tänan kõiki töö valmimisele kaasaaitajaid – Marjut, kes juhatas mu õigele teele, Siirit, kes panustas oma aega juhendamisele, perekonda, kes kannatas tühja kõhu ja koristamata maja pärast. Vaatamata meeletule aja ja tööhulgale, saan ma kokkuvõtvalt öelda, et kudumine meeldib mulle endiselt väga!

Teisipäev, juuni 11, 2013

Kellukakirjaga sall

Selleks, et mitte homseks eksamiks õppida ja kõik viimasele minutile lükata, otsin meeleheitlikult muid tegevusi. Lõpetasin salli "Kellukakiri" rätiraamatust. Täiesti tavaline sall, aga annab võimaluse õppetööst kõrvale hiilida.


Kolmapäev, mai 22, 2013

Valmistumine suvehooajaks. Peatükk 2.

Kleit valmis õppetöölisel eesmärgil. Plaanisin muidugi kleidi, mis oleks paksult täis tikitud, siis aga ostsin meeltesegaduses kirju kanga, mitte midagi mõtlemata. Ja mis sa seal enam tikid. Tänu sellele valmis muidugi eelmine riideese, lihtsalt selleks, et tikkimishimu rahuldada. Muidu läks kõik samamoodi- lidumine läbi linna overlocki manu ja tagasi, harutamine ja tigetsemine masina taga, valede asjade üksteise külge õmblemine jne. No ei sobi mulle see õmblemine, kuigi tahaks. Sorry, Janne!

Esmaspäev, mai 20, 2013

Kaks kolmnurka

Kolmnurkrätid raamatust - Kajakakiri ja Lilleaed.