Otsing sellest blogist

Esmaspäev, detsember 31, 2012

Aastalõpu viimased


Kudusin ühed lihtsalt niisama kindad. Paksust lõngast, jämedate varrastega, et saaks mõne asja kiiresti valmis, mitte 30-60 tunniga. Nagu alati võib jõulude ajal ja enne aastavahetust televiisori linaga katta, sest ei jaksa kogu aeg pulti käes hoida, et leida midagigi, mis korraks vaadata sünniks. Sestap avasin hoopis arvutist ETV2 järelvaatamise ja mõnulesin 1993 aasta Lõngakera saadetega. Naudin Tiina Meerit, meelde tuli mitmeid vanu kudumisasju, mis on vahepeal ununenud ja õppida on veel oi kui palju. Tahtsin proovida lõngamähkimise võtet ja sellepärast kindaid tegema asusin, ilma mingi kavandi või mõtteta, nii nagu kerast tulema hakkas- Muhu nupiline loodus, mähkimine, lapikude, vanast Ilutegijast leitud muster, vits ja lõbusa kudumemme Aino käest õpitud lilleõie kahandus. Enne pesemist ma natuke kahtlesin, aga peale pesu läks Hiiumaa lõng imepehmeks ja valgeks.

Lapirandmete suhtes poleks aus, kui nemad ka pildile ei saaks.
Head aastalõppu kõigile!

Laupäev, detsember 29, 2012

Õppetöö eesmärgiline sall

Nii nagu kirikindad, tuleb ka Haapsalu sall koolis kududa hinde saamise eesmärgil. Tehtud. Võtsin rätiraamatust Greta Garbo ainelised motiivid ja panin nad rombidesse. Pitsiks kudusin südamekirjalise kolmnurkräti pitsi. Sall tuli suur, 75 cm x 175cm. Kaal 115 grammi. Ka salli saatus kaldub pappkasti poole :)

Teisipäev, detsember 25, 2012

Kirikindad

Valmisid minu esimesed, enam-vähem tõelised kirikindad. Muidugi vardani 0,8 ja 40 silmust vardal on mul veel pikk maa, aga nr. 1,5, Raasiku lõng 2/8 ja 21 silmust vardal petab esmapilgul ära küll.
Kindad oli vaja valmistada õppetöölisel eesmärgil, et ikka usinalt "5" saada koolis. Alustasin sellega. et veetsin tunde Martaberta kindalinkides (suur tänu!) ja lõpuks leidsingi meelepärase. Seejärel sain heakskiitva otsuse valiku suhtes ja imekombel ka lõngavärvide osas. Kuna pärast on vaja teha ka hinnakalkulatsioon, siis panin piinliku täpsusega kirja ka kudumisaja- nagu sipsti- 34! tunniga kindapaar. No natuke annaks maha võtta, sest aeg kulus ka sellele, et ma iga rea järel tegelesin Imekauni Kinda imetlemisega. Kes tahab, proovib ise neile mingi hinna arvutada :)
 Kinnaste edasine saatus on kahjuks ebaselge ja tulevik tume. Suure tõenäosusega veedavad nad oma edasise elu Lugupeetud Kutseõppeasutuse pimedas pappkastis. Kust nad siis kord aastas välja tõstetakse järgmistele õppuritele hirmsaks hoiatuseks, mis nendega juhtub, kui nad oma hinge ja käelise tegevuse eest hoolt ei kanna.

Esmaspäev, detsember 24, 2012

Natuke jõuluvanakoti piilumist

Ei midagi suurt ega erilist.
Ühed sokid sugulasimikule
Ja kalamehekindad isale

Laupäev, detsember 01, 2012

Edevuse laat

Raamilt tuli just maha Greta Garbo aineline kolmnurk. Kuna ta on eelmisega täpselt samasugune, siis ma ei hakanud ennast pildistamisega vaevama.


 Panen hoopis üles tõelise edevuse laada pildi. Nimelt soetasin endale peale pikki siseheitlusi ratsionaalse ja pragmaatilise Minaga siiski Suzani saapad. Võitlus oli äge! Õhtuti magama heites, olin kindel, et mul pole neid ühelgi juhul vaja ja see on üleni ebamõistlik ost. Hommikul ärgates oli tunne, et ilma nendeta ei saa ma enam edasi elada ja üks naine peab endale vahel midagi hullu lubama. Ühel otsustaval hommikul  lõppesid siseheitlused arvuti taha istumise ja tellimuse ärasaatmisega.
 Kuna nende saabaste juurdu ei sobi miski peale musta värvi, aga mingit tasakaalustavat elementi oli vaja, siis ma tikkisin käevõru. Tikand saabastel on ju iseeneset ainult ahelpistega uhamine, nii et osutus jõukohaseks.

Teisipäev, november 27, 2012

Lilla salli uus, kuulsusrikas elu.

Ei saa jätta uhkustamata. Lilla sall Sofi ja Sepoga Helsingis mardilaadal.

Pühapäev, november 25, 2012

Jälle tikkimine

Sain jälle tikkida! Puhas mõnu ja värvikirevus. Ainult pildistamine on üks rist ja viletsus.

Pühapäev, november 18, 2012

Lappide lummuses

Ei saa ma veel lahti lapikoest. Tegin ühed uued randmekad, kus lapid läksid ka laba osale ja pöidlale. Sellest innustust saades, tahtsin kohe terve käpiku kududa. Nägin ka Ravelrys üleni lapisõrmikuid, aga nendeks ma võtan veel hoogu. Käpikute randmeosa kudusin vardaga 1,5. Et labaosa suurem tuleks, kudusin selle nr.2-ga. Mis iseenesest osutus veaks, sest 2 on kinda jaoks ilmselgelt palju. Oleks pidanud 1,5.ga jätkama ja lapid lihtsalt 5 silmuseliseks kasvatama.

Reede, november 16, 2012

Lillega hagakiri


Nüüd sai minu sall ka valmis, ei pea enam ainult Siiri oma imetlema. Et te kõik usuks, et see on ikka uus, mitte seesama eelmine, siis mina talle lillega pitsi ei teinud. Puhtalt eelnimetatud põhjusel, mitte laiskusest!
Lõng Bulgaaria, varras nr 3.

Laupäev, oktoober 20, 2012

Lilla sall

Kui ma ise oleks Haapsalu salli kandja, siis just see oleks minu sall. Nii värv kui muster. Kroonprintsi aineline muster, aga õige värv pildistamisel välja ei tulnud, tegelikult on ta rohkem lillakat tooni, mitte nii punakas. Kummaline tundmatu lõng, natuke kare, varras 2,5, pits ringselt kootud.

Laupäev, oktoober 13, 2012

Arenguhüppe sooritamine. Läbi kannatuste.

Tekkis minul vajadus kududa rätik lp.Linda Elgase raamatust. Kevadeks. Mis teadupärast pole ju enam mägede taga, seega, mis täna tehtud, see homme hooletu. Sellest raamatust räti kudumine pole mingi salliraamatust kudumine, kus kõik on puust ja punaseks tehtud. Kudumine algab ohtra loendamise, lõputute arvutuskäikude ja miljonikordse kontrollimisega. Aga no arvutatud ta lõpuks sai ja nagu selgus, ilma vigadeta. Seega rätipõhi sai kootud nagu sipsti.
 Pitsi puhul otsustasin lõpuks ometi sooritada kaua hooguvõetud arenguhüppe- nimelt kududa pits ringselt, nii et ei jääks kuhugi nurkadesse õmblusi. Selle ürituse tarvis kogusin teadjatelt inimestelt oskusteavet, analüüsin ja sünteesisin infot ja asusin tegudele. Kõige kurvem, mis võib juhuda, on võimalus, et pits muutub Möbiuse leheks. Selle vältimiseks kudusin kaks esimest rida edasi-tagasi, siis võitlesin keerdude väljaajamisega ja alles siis ühendasin ringiks. Silmuste lugemisel olen ma alati väga hoolikas, kasutan mitmekordset kontrollimeetodit ja märgin pitsisilmuseid alati väikeste niidijuppidega sakkide arvu kaupa. Näiteks kui sakis on 14 silmust, siis niidijupp läheb iga nelja saki tagant, seega 4x14=56. Siis on hea esimest mustririda kududa, sisselipsavale veale saab kohe jälile, mitte ei pea pitsirea lõpus tunnistama, et oih, ups!
Seega lõin mina 1064 silmust ringvarrastele (Olles eelnevalt nende eest ikka hea mitu raha välja andnud!), kudusin nibin-nabin 2 rida kolme tunniga ära ja jõudsin mustrireani. Ja mis ma näen, kohe mitte ei klapi! Lugesin juba kootud silmused üle ja ennäe! 46! No ei ole võimalik! Niimoodi eksida! Tõmbasin vardad välja ja läksin viharavile. Külmkapi juurde. Sellel õhtul ma rohkem ei kudunud.

 Järgmisel alustasin uuesti. Jõudsin mustrireani ja ei pidanudki esimese märkeniidini jõudma, kui juba nägin, et ise olin loll, kui uskusin seda, mis raamatus kirjas. Muster oli täiega vale, kahe kokkuvõtmise kohta üks õhksilm. Ma oleks ju pidanud oma kogemuse pealt selle kohe ära nägema ja mitte vardaid välja kiskuma. Seega läksin uuesti viharavile. Parandasin mustri ja asusin kuduma. Pitsimustris olid nupud. Aga ringselt kududes ma võtan nupud ühel ringil peale ja teisel koon nad sama pidi maha, sest tööd ju ringi ei keera. See oli ebamugav ja tulemus ka mulle ei meeldi, jäid kuidagi karvased ja lötsakad, ei lasknud ennast kokku kududa, tihtipeale pidin kasutama peenemat abivarrast. Veel on ringselt kudumisel erinev see, et niinimetatud tagasiread peab kuduma vasakpidiselt, muidu ei moodustu ripsilist pinda. Aega läks hirmsasti, 24 tundi vähemalt, juba üksi lõpurea peale läks 1t 40 min. Aga kogu selle häda ja viletsuse peale on lõpptulemus ikka hea, palju ilusam on, kui õmblusi ei ole. Järgmise pitsi koon ilma nuppudeta, siis pole nii vaevaline.

                                                                                     Pits nagu meremadu:)

Laupäev, oktoober 06, 2012

Roheline rätt





Vahepeal on valminud veel üks tulipunane südamerätt ja roheline kroonikirjaga rätt. Kuna punane on eelmise identne kaksik, siis mis tast ikka jälle pildistada. Roheline on kootud isiklikule väikelapsele sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Ehk aitab paremini kliimaga kohastuda peale lõunamaist aastat. Midara Roma, varras 3,5

Reede, september 14, 2012

Koerasokid





Lõpuks ometi! Siiani mittetulunduslik koer Käpik, kelle nimi iseenesest eeldaks mingitki panust rahvakunsti ja käsitöö arengusse, kuid kes on oma 8 elatud aasta jooksul ainult sisestanud kaloreid ja väljutanud detsibelle, on leidnud oma koha elus. Lõpetatud on olukord - palju kära- vähe villa! Villa on rohkesti. Aga ma ei ole siiani leidnud endas jõudu tegeleda teemaga: kas keegi teab kedagi, kes teaks kedagi, kes teeks sellest villast lõnga. Seega näppisin ja rebisin villa niisama ümber lõnga ja kudusin. Sokk on soe, seega on loom muudetud tulunduslikuks ja ta on andnud märkimisväärse panuse rahvamajanduse arengusse ja siseriikliku koguprodukti tõstmisesse.

Teisipäev, september 11, 2012

Suvetöö


Suviseks koduseks tööks jäi nõeltehnikas kindad või sokid. Kaks kuud masendust, nuttu ja hala palja mõtte peale nõeltehnikast taandusid täiesti rahulikuks toimetamiseks peale paksu lõnga hankimist. Ja kui ma oleks saanud seda õppida tiba teise metoodika järgi, oleks nutt ja hala suisa ära jäänud. Kaunistamine kõlapaela ja tikandiga oli puhas lust. Edaspidi ma siiski eelistan kindaid kududa...

Pühapäev, september 09, 2012

Tikitud tuunika

Midagi uut peab ju naisinimene algaval talvehooajal selga panema. Nii nagu kingsepa lapsel pole kingi, nii ei ole aega iseendale midagi kududa. Küll aga tikkida. Hankisin kenalt masinkuduinimeselt pihikseelik-tuunika tooriku, õmblesin küljed-õlad kokku. (Isegi see väike õmblustöö vajas pikka ja piinarikast hoovõttu) Siis otsisin välja oma kokkuahnitsetud värviliste lõngade kasti, meenutasin kõike praktikal õpitut ja andsin minna. Neli õhtut puhast rõõmu ja võib vastu minna uuele talvele. Täieliku ilu nimel on plaanis siia juurde kududa ka lapirandmed samade värvidega.

Lapirandmed said valmis



Eest- ja tagantvaade


Esiosa tikand


Tagaosa tikand


Kolmapäev, september 05, 2012

Kroonikiri

Läks järjest. Ühe hingamisega teine tulipunane lilleke veel. Kolmas las ootab nüüd natuke, sest uued mõtted pressivad vahele.





Teisipäev, august 28, 2012

Tulipunane lilleke



Tegelikult olin ma endale andnud lubaduse, et Midara Microst ma rohkem ei koo ja üldse mingeid lõngu enam kokku ei osta. Siis aga tuli musta salli isu ja ikkagi pressisin poeuksest sisse. Musta ei olnud, aga mis ma nägin- uued värvid! Üks ilus sinine ja PUNANE! Täpselt selline, mida ammu tahtsin, kohe peale vaadates tuleb meelde muinasjutt tulipunasest lillekest. Just selline see lilleke minu ettekujutuses oli. Ostsin lõnga KOHE ja MITU TOKKI! Kuduma oli ka vaja hakata kohe, ülejäänud asjad jäid kõik ooterežiimile. Plaanisin uue kudumi kingituseks ühele kenale inimesele ja kudusin Südameräti. Vardad 2,5, nendega ei jäägi Micro lörtsakas. Kolmnurkrätt valmib väga kiiresti, viie päevaga sai valmis.

Pühapäev, august 26, 2012

Vesiroosipitsiga sall



Vesiroosisall sai valmis. Väga kaua aega läks, aga ega kiiret ju ka kuhugi polnud. Tema kõrvalt sai tehtud päris palju muid asju. Tegin talle ka vesiroosidest pitsi, aga ma ei tea, kas see oli kõige parem mõte.
Juba enne valmimist on sellel sallil väga kirju ja huvitav elulugu. Ta sai osaleda Saara kirjastuse käsitöökooli rikastavas kuduõhkkonnas. Sall tutvus Nancy Bushiga, mis oli minu selle suve tipp-kudusündmus. Kudusime teda koos Nancyga käsitööpoes (Nancy muidugi oma salli) ja vestlesime Ameerikast, Eestist ja kudumisest. Ääretult tore inimene, kes on teinud maailmas tohutu töö Haapsalu salli tutvustamiseks ja ma ei saa siinkohal kekutamata jätta, et minu must Tuulikukirjaga sall sõitis ka Ameerikasse.





Siis osales ikka veel poolik sall pitsipäeva kooskudumises, mis oli vapustavalt tore üritus. Tänud kõigile korraldajatele! Nii palju päris ja virtuaaltuttavaid kudujaid. Ja andku kõik virtuaaltuttavad mulle andeks, kui ma neid nägupidi ära ei tunne- no lihtsalt mul on halb nägudemälu ja ega pilt blogis alati ei ole adekvaatne ju ka :)

Ja siin ta nüüd on, kootud juba vanast tuttavast Austria lõngast, varrastega nr.3

Neljapäev, august 23, 2012

Reklaamtahvel ja linikud

Et tikkimiskäsi täiesti rooste ei läheks ja õpitud oskused ei ununeks, tikkisin kaks linikut. Kuna õmblemisega on nagu ta on, siis toorikud pärinevad poeletilt.
















Kootud reklaamtahvel. Kahekordselt võetud puuvill-viskooslõim ja varras nr.6. Kuninganna Silvia mustrilise lapikese suurus 50x90 cm. Raami autor koduspeetav meesinimene, kellel on kõrgemalt poolt antud võime teha peedist pesumasinate trumleid.



Kolmapäev, august 15, 2012

See ei ole minu sall



See on Siiri sall. Aga ta kuivas minu raami peal ja siis me otsustasime teda maailmale esitleda, sest see on selle mustriga sall, mida pitsipäeval võistu kooti. Nii, et kui mõni võistleja satub seda siin nägema, siis saab ta ettekujutuse, kuidas tema väike võistluslapike sallina välja näeks. Mulle väga meeldib ja varsti läheb ta ka minu varrastele.

Laupäev, august 11, 2012

Veel lapirandmeid



Värviliste lõngade ahnitsemise tõttu veel lapirandmeid