Otsing sellest blogist

Kolmapäev, november 11, 2015

Fuksiakleit

Harakas minus ei ole kuhugi kadunud. Liann lõngade leti ees olin sügavas meeltesegaduses kirevate värvide hulga tõttu. Ja ikkagi valisin jälle fuksiaroosakas- lilla. Lõng Rebecca, puuvill viskoosiga. Viskoos annab lõngale läike. Kududa mõnus ja libe, aga vajab kindlasti ka libedat aluskleiti ja ülimat ettevaatust kandes. Kinnijäämisoht on oluliselt suurem kui linaste kleitide puhul. Nii et lukud, ehted ja muud teravad-krobelised asjad ei ole soovitavad.


Koekirjad erinevatest raamatutest, kaeluseäär üle heegeldatud, väikeste pikoodega. Varras number 3. Varrukas ülevalt alla külge kootud, käeaugu kahandust pole, sirge serv.




Alumises ääres kaks satsi ja kui arvate, et tuu om toreduse pärast, siis pole see mitte nii, vaid tööõnnetus. Kui linased kleidid venisid kõik oma raskuse tõttu väheke pikemaks, siis antud eksemplar ei teinud seda sootuks. Ja nii selgus, et kleit ei ole mitte sugugi vastavuses kandja vanusega, seega tuli ette võtta pikendamisoperatsioon. Mis iseenesest tuli üldisele väljanägemisele isegi kasuks.

Koheselt kasutasin sama nippi ka oma pika linasekarva kleidi puhul ja sellest sai nüüd tõeliselt kena pikk kleit.

Kleit Mardilaadal töökeskkonnas. Foto Merle Saulep



Pühapäev, oktoober 04, 2015

Selle suve tikandid

Sügise alguse puhul on sobilik meenutada möödunud imelist suve värviliste tikanditega. Ei midagi meisterlikku ega vapustavat, lihtsalt natuke sai nõelaga hullatud.

Vana viikingimüts, mida sai nõela abil kohendatud ja kaunistatud.

Arusaamatu otstarbega riideese, aga ju ta siis vajalik on, Kaunistatud arhailise tikandi ja muude maagiliste märkidega



Lilltikitud pleed ja kolmnurkrätt



Põll kalamehele. Pildilt pole näha, aga lesta uimed on kuldsed ja vesikasvude vahel ujuvad kuldkalakesed.





Teisipäev, september 29, 2015

Lehesall

FB lehelt lipsas läbi üks huvitav koekiri. Püüdsin ta kinni, panin nuppe täis ja kootud ta saigi. Mõttes on temast üks veel põnevam variant aretada. Ei jõudnud korralikke piltegi teha, juba läks maailma avarustesse, kuulu järgi Prantsusmaale pruudile pulmakingiks.



Pühapäev, september 06, 2015

Kirisõrmikud


Kirisõrmikud. Kandmise sihtgrupp - meesinimene. Norra lõng 2/8, varras nr.2. Randmeosa diagonaalsoonikus, kinda labaosas ringil 120 silmust. Parema käe esimene sõrm eemaldatav mitmesuguste tähtsate toimingute sooritamiseks kinnastamatult. Tegemise käigus tundusid hirmsuured, kuna läksid kingituseks, siis kätte proovida ei saanud. Tõehetkel selgus, et nibin-nabin parajad, pöidlad on vaja pikemaks kududa.

Teisipäev, august 04, 2015

Ma koon siiski!

Kuuldused sellest, et minu kudumine on lõppenud ja alanud on uus, lõngavaba elu, ei ole tõesed ja on alusetud. Selle tõestuseks kolm seniavaldamata kudumit, üsna vardasoojad alles.

Lilla kolmnurk. Rätiraamatu kajakakiri, mille sisuosa on tehtud rombideks, sest kahte rida lihtsalt parempidi kudet ei oleks mina pikalt välja kannatanud.


Helga Rüütli raamatust "Küüt". Raamatust pilti vaadates mittemidagiütlev, valmissaades pälvis ohtralt kiidusõnu.

Paljukootud Moni Lillebuketikiri, endiselt armas ja tore kududa.






Teisipäev, juuni 23, 2015

Viimased sallid.

Piinlik vaikus blogis.Nelja salli pildid saan välja panna, aga edasine sõltub sellest, kas leidub keegi, kes oskab minu uuest nutikast pilte arvutisse laadida. Kindlasti leidub, pole lihtsalt hoolega otsinud.

Siiri tehtud koekiri Soome presidendiprouale


Nuppudega vesiroos


Kroonprintsi kolmnurk, neid oli isegi kaks, aga mis neist ikka mõlemat pildistada


Õiega piibeleht, mida ma polegi varem kudunud


Esmaspäev, aprill 13, 2015

Lapitekk

Ma ei arva, et ma olen täiesti õppimisvõimetu. Või et mul oleks mingid erilised masohhistlikud kalduvused. Aga ju vist on, sest mida muud ma oskan tagantjärele kosta oma otsuse peale hakata lapitekki õmblema. Kes ei mäleta minu suhet õmblemisega võib meelde tuletada kardinateo.
Kõik algas sellest, et mul oli seda tekki VAJA.Te ju teate seda tunnet. Kallist raha kulutada tekki ostes oli ka piinlik- paberitega käsitööline ikkagi. Nagu kiuste kuulutati Pitsikeskuses välja lapikoolitus.Sellega oli saatus määratud ja second handidest kangajaht võis alata. Valikupuudust ei olnud Tehnikaks palkmaja. Õmblemisprotsessi, mis suuremas osas kujunes hoopis triikimisprotsessiks, ma kirjeldama ei hakkagi. 42 eraldi õmmeldud plokki said tekiks. Kaugelt vaadates on päris kena.

Laupäev, märts 14, 2015

Pitsiline kampsun

Telliti pitsiline kampsun. Koekirjade valikul anti vabad käed ja omanikust saadeti mõõdud. See jääb nüüd küll viimaseks korraks, kui ma kellegi teise võetud mõõtude järgi kuduma hakkan. Kunagi pole aimugi, kust või kuhu  inimene midagi mõõdab ja mis numbrid arvab olevat. Ühesõnaga tuli lühike, eriti varrukad. Õnneks tabas mind äkiline valgustatus, kuidas saaks vähima vaevaga pikendada ja peab ütlema, et asjake näebki nüüd palju huvitavam välja.


Esialgne variant

 Pikendatud variant allakootud volangiga.







Pühapäev, märts 01, 2015

Sinine kleidike

Peale kerget meeltesegadust Mardilaadal Võru linaseid lõngu müüva leti ees, soetasin endale ühe sinise värvi. Tahtnud oleks veel nii umbes kümmet, aga meenus, et mul on täieline ja tähtajatu lõngaostukeeld. Võru linane on tiba jämedam kui eelnevalt kootud Midara lõngad, aga peale pesu läks sama pehmeks. Seekord kudusin lühikese lihtsa kleidi, rätiraamatust pärit lehemustriga. Lehti on lihtne suurendada ja vähendada.

Esmaspäev, veebruar 02, 2015

Pärlitega kardin

Ühel kenal inimesel tekkis soov saada kardinaomanikuks. Ja mitte niisama kardina, vaid pärlitega kootud pitskardin pidi sellest saama. Potentsiaalset kardinaomanikku sai hoiatatud villase kardina varjatud vigadest, aga see ei pannud teda mõttest taganema. Kardin ise ei ole ka miski autorilooming, vaid pildi pealt nähtu ärakudumine.
Miks temast pikemat kirjatükki teha, see on puhtalt pärlite pärast. Neid ei ole mina enne kudumi sisse pannud. Proovisin esimest võimalust- lükkida pärlid lõngale ja kududa. Plussid: kudumine läheb libedalt. Miinused: pärlid jäävad natuke ebakorrapäraselt ripakile ja 480 pärli lükkimisel hakkab lõng ärasöödud saama juba 25- nda juures. Seega tuli kasutusele võimalus number kaks - iga üksik pärl pärlinõela ja niidist aasa abil libistada üle eelmise rea silmuse. Ja nii iga jumala kui üks 480-st pärlist! Plussid: pärlid jäävad kenasti paigale. Miinused: ei vajagi siinkohal uuesti nimetamist. Ühte pärlirida "kudusin" 1,5 tundi.
Aga tulemusel pole väga vigagi, võib teinekordki. Kolm meetrit ja 16 cm lai, 40 cm kõrge