Kevadel otsustasin osa võtta ekstreemspordi üritusest- lähen Muhusse Isetegija Foorumi suvepäevadele. Ekstreemseks muudab asja see, et lähen üksi ja ei tunne seal kedagi.
Ürituseks oli vaja valmistada foorumi kasutajanimega nimesilt. Masintikandiga Näpsa aitas mind, aga muidu tegin kõik ise oma väikeste töökate kätga!

Jalgpallisall

Kududes eelmist salli, kavandan alati mõttes järgmist. Seekord plaanisin ühte traditsiooniliselt populaarset mustrit ja nii ma kaalusingi kahe kuninganna vahel- Silvia ja Sophia. Kuna parasjagu oli jalka finaalmängu eelõhtu, siis lasin otsustada Kuningas Jalgpallil - kui Hispaania ei võida, siis saab salliks Silvia, kui võidab, siis loomulikult Sophia. Nii et see sall on pühendatud Hispaania meeskonna maailmameistri tiitlile.
Esmakordselt proovisin 12 silmusega äärepitsi mustrit. See vajas tibake rohkem arvutamist, kui tavaline 10 silmust, aga välja tuli kena. Ja raamiga sobis isegi paremini, üldse polnud kohendamiseks nööpnõelu vaja. Kootud Ogre 2/48- ga.

Õhuliste rombidega sall

Muster võetud pitsilistest koekirjadest ja nagu ikka, lisatud ka mõni nupp. Väga palavate ilmadega kootud sall, ta sai isegi mõne korra rannas käia:)

Õnnelehekiri

Vahepeal tekkis tunne, et sallide turg on umbe täis ja keegi neid enam ei taha. Õnneks leidsid kolm salli Hansapäevadel uue kodu ja kudumine jätkub täie hooga. Muidugi ei ole minu hoog nii suur kui Reesil:) Tahan ikka puhata ja mängida ka vahepeal:) Kududa saab ainult siis, kui telekast midagi samal ajal tuleb ja õnneks on jalka MM andnud nii mõnedki täisväärtuslikud kudumistunnid! (Elagu Holland ja Saksamaa!)
Võtsin ette õnnelehekirja, olles teda eelnevalt korduvalt umbusklikult põrnitsenud. No ei tundunud tore see seitsmest silmusest viie väljakudumine. Algul oligi vastik, aga siis omandasin lihtsa nipi, et eelneval tagasireal tuleb need 7 silmust lõdvemalt kududa ja valmis ta saigi.

Võistlussallid!

Valmisid kaks uut salli. Sallid on ärevuses! Nad ei tea veel, kumb neist valitakse pulmakingiks. Lootust on mõlemal. Karukell 5 on kootud vardaga nr. 3 ja Topeltpiibeleht nr. 2,5

Võitis Topeltpiibeleht!

Kleididisaini lugu

Kleit peale totaalset muutumist


Kleit enne

Eelmisel kevadel sai soliidsete sündmuste tarvis ostetud Kleit. Ei olnud teine selline, et hüüaks kohe jess!. Aga oli vaja ja nii ta läks. Ega tal muud suurt viga ei olnudki, kui nööbid.
Siinkohal tuleb teha tagasipõige sügavasse lapsepõlve, kus sai hämaratel põhjustel alguse minu krae- ja nööbifoobia. Foobia ei ole päris õige sõna- ma nimelt ei karda neid, tunnen aga sügavat vastikust ja ebamugavustunnet. Selsamal põhjusel ei ole minu garderoobis jaba 27 viimast aastat, peale viimase koolivormipluusi kandmist, olnud ühti triiksärgisarnast riideeset.
Ühesõnaga- nööpidest tuli lahti saada! Algul asendasin koledad nööbid ilusamatega- ei aidanud, nööbi põhiolemus säilis endiselt. Seejärel asusin mõtlema, siis kuduma ja heegeldama. Jäin siiski heegeldamise peale, kuigi heegelmustrite lugemine ei ole minu kõige tugevam külg. (Leidsin mustri, kus juba kolmandal real tuli neli sammast kinnitada õhku, mina seda ei heegelnõela ega ka issanda abiga teha ei osanud...) Midagi ma siiski valmis tegin ja Kleit sai uue, mulle sobilikuma näo

Jälle!

Veel üks elukas on roninud teise salliesitlustooli tuduma...