Talvekindad

Osalesin nõelviltimiskoolitusel. Mulle ei meeldi teha niisama tilu-lilu asjakesi- prosse, pisiloomi või muud sellist. Tahan ikka asja, mida selga või jalga panna. Seega ostsin poest masinal kootud kahekordsed kindad ja ma ei kahetse seda väljaminekut. Torkisin kinnastesse lillemoodi asju ja tulid teised vähemalt ilusad ja värvilised. Kui ma siis julgesin õhata, et tuleks nüüd ometi kohe ilus külm talv, et kinnastega kohe uhkustada saaks, siis tahtsid kõik ülejäänud koolitujad mind lüüa ja kõvasti! Las kindad siis esialgu puhkavad ja ootavad järgmist talve, ehk ei lähe koi sisse!

Kleidid

Ei tea, kus mina küll elanud olen, aga sain alles hiljuti teada, et lausa "naaberkülas" tehakse imelisi asju- arhailise tikandiga linaseid kleite. Tahtsin ka! Tellima minnes pandi mind aga hoopis tööle. Nagu karta oli, õmmelda ja tikkida mind ei palutud... Seega jäi üle kudumine. Olin ise algul skeptiline, et kuidas puuvillane kootud riba kleidi peal hoidma jääb, aga tuleb usaldada õppind inimesi heade riistadega. Madli ja Tiina osavate näppude alt tuli lõpuks välja selline vahva Haapsalu kleit. Ootan põnevusega, millal valmib minu kleit.

Haruni- sall

Piilusin juba ammu tõeliste tegijate blogidest huvitavaid kolmnurkseid salle. Aga kui õpetuse linkidele klikkasin, olid need alati kurjas välismaa keeles. Ei jätkunud minul jõudu neisse süveneda, küll aga tänan nüüd siinkohal Kaisukat, kes on leidnud endas selle jõu ja teinud tõlke maakeelde. Kuigi tõenäoliseltei olnudki tal mingit jõudu vaja, vaid kõik tuli loomulikust intelligentsist:) Salli kudusin Katrini poolt kingitud katsetuslõngast-toodetud Leedus, Micro 2/28, 100% villa.Lõng tundub karedam, kui tavaline Haapsalu salli lõng ja on lumivalge.
Ei saanud mina algul üldse aru, mispidi see sall sealt tulema hakkab. Ja ringvardaid mul ka polnud. Nii ei olnudki mul enne, kui mahaheegeldades, õiget aimu tema suurusest. Venitusse panekuks pidin kõigepealt poodi nööpnõelu juurde ostma minema, sest vaja läks neid üle palju. Peale nööpnõelte eemaldamist pidi selguma tõehetk- kas lõng hoiab vormi? Hoidis!

Sall enne


ja pärast venitust

Vardakotilugu

Eks ma olin ju isegi mõtisklenud, et toppida kudumistöö Seppälä või Vero Moda kilekotti on suhteliselt nõme.Aga no ei olnud seda pealehakkamist, kuigi disainimõtteid liikus. Pealehakkamine jäi õmblemise taha. See lihtsalt ei ole minu teema. Mul on olemas tore õmblusmasin, on olemas tahtmine, mida pole, on oskused. Mitte mingit probleemi ei valmista mulle kahe püksisääre omavahel kokkuõmblemine, mõne riidetüki pahemat pidi vahele sättimine. Ka seekord õnnestus mul koti põhi esialgu ülemisse otsa õmmelda. Normaalne!
Ajend kotiõmblemise kättevõtmiseks tuli Rahvaülikooli kudumiskursustelt. Kui pärast sissejuhatavat loengut võeti välja vardad ja kõik 12 kudutädi asetas lauale kilekotinutsaku, teatas kursusejuhendaja malbelt, aga vastuvaidlemist mittesallival toonil, et see peab nüüd viimaseks korraks jääma. Ükski endast lugupidav käsitöötegija polüetüleenkotikest ei kasuta, vaid valmistab endale vastavalt majanduslikule olukorrale ja käelise tegevuse tasemele ise koti.
Häbipuna palgel, asusin kiiresti kodus koti kallale. Välja sai otsitud kangatükke. Oh imet, mida kõike kapisügavustes leidus! Ära sai kasutatud Muhus tikitud lapike, Valge Daamiga Haapsalu salli motiivike, millesti üle jäänud heegelpits. Kotike tuli vatiinist voodriga, õmblustehnoloogia poolest ma parem ei räägi- kõik tuli iseenese tarkusest nagu Eesti draamaklassikas "Säärases Mulgis"

Kevadeootus

Vahelduseks valgele veel värvilisi voldiksalle! Suures elevuses, et Euroopa ladudest on meie poodidesse jälle veetud rekkatäied Katja Ondas lõnga, ei pannud ma lõngatokke sülle riita ladudes tähelegi, et 2 Ondast osutus ootamatult Trianaks. Koduspeetavad väikelapsed tõid kuuldavale parastava naeru ja arvutasid juba kokku kahjumit, aga vot niipalju neile! Hoopis veel lahedamad võrkvoldikud tulid Trianast!

Uus täht on sündinud!

Muhu täht! Suur tänu Reesile ja Olgale!
Muster on tore, sest ta on
a)uus
b)paljude nuppudega
c)suure geomeetriaga
Ja ta läks nii ruttu ja leidis juba enne valmimist uue omaniku, et ma ei jõudnud veel mõnulema hakatagi. Koon vist kohe uue, seekord peenemast lõngast.

Lapikesed

Võtsin kokku julguse osaleda Isetegija suurprojektis Lapitekk Aasta Emale. Nii vastutusrikkas ürituses ei ole enne osalenud, aga siiski kvalifitseerusin. Lõnga järel pidin käima Tallinnas, aga kuna šoppamine on nagunii minu lemmiktegevus, siis läks käik asja ette. Tuginedes kogenud inimeste õpetusele, ostsin kaks tokki lõnga, sest ees pidi ootama suur hulk harutamistööd. Tegelikult oleks piisanud ühest tokist küll, aga parem karta, kui kahetseda. Harutasin ainult kaks korda, sest peale seda sai juba tugineda kõrgemale matemaatikale, mis seisnes korrutamis- ja liitmistehetes. Ka lapikeste mõõdu saavutamiseks läks poolteist katset ja siis saatsin nad Susale teele. Enne ei julgenud siin neist piiksatagi, kui selgus, kas sobivad. Sobisid!