Näidised Kristelile

Vaja on kiiresti, odavalt ja palju pisikesi rindakinnitatavaid sini-must-valgeid asju. Võtan tänuga vastu kõik pakutavad ideed! Ka Brasiilias viibiv isiklik väikelaps oleks tänulik!

Uus lehekülg

Aasta aega veeretatud mõttepoeg sai teoks. Valmistasin pinna oma uuel töörindel ette selliseks, et saaksin õppima minna. (Tänud tööandjatele Haapsalu Disainipoest.)
Midagi lihtsalt tuleb ette võtta, kui juba mitmendat aastat tööpäeva hommikul ärgates on ainus mõte nagu Pehmete ja Karvaste jänesel: vastik-vastik- vastik! Plusse ja miinuseid liitsin ja lahutasin nii mis kole. Materiaalse poole pealt ongi nüüd ainult miinused, aga äkki tekib sära silmi? Üks endine kolleeg jäi uudise peale hetke mõtlikuks ja küsis: aga kust sa siis nüüd raha saad? See küsimus oli tarkade klubile, mina vastust ei tea:)))
Eks koera saba tuleb raiuda ju ikka jupikaupa, seega jäi üldhariduskool minu tööandjate nimekirja pisikese osana siiski edasi. Aga juba on tunda, et väga suurt augustilõpumasendust ei olegi varitsemas.
Hoopis ootan septembri algust, et oma kohaloleku ja õpihimuga kaunistada sõbraliku naabervalla kutseõppeasutuse tekstiilitöö eriala ridasid!
Ainus kartus on, et koolitööd on nii palju, et sallidega läheb pahasti ja kududa ei jõuagi:(

Väike kassitapusall

Tahtsin pildile kassi ka rebida, aga ilmselt võttis ta mustri nime üks-ühele ja keeldus tulemast. Kootud lõngast Roma. Hoolimata etiketil asuva ausa leedukeelse lubadusega 100%-lise villasisalduse kohta, hakkavad minul tekkima teatavad kõhklused ja kahtlused selle paikapidavuse suhtes. Liiga ebaadekvaatselt käitub kudum peale valmimist- lihtsamalt väljendudes- ei hoia vormi.

Segasummasuvila aprikoosikarva sallil

Ilus aprikoosikarva Micro lõng. See lausa nõudis midagi uut ja erilist. Ise ma veel mustreid välja mõelda ei oska, seega tuli juba olemasolevatest kokteil kokku segada. Algselt proovisin kavandamist millimeetripaberil, see aga oleks vanainimeselt viimsegi silmanägemise viinud:) Seega liimisin ja kleepisin A3-sid tükki kuus. Kavandileht oli vaata et suurem kui sall ise. Esimesed mustrid joonistasin rumala peaga üks-ühele paberile, siis sain aru, et see on ressursside raiskamine ja piirdusin ainult piiride märkimisega. Pingelisematel hetkedel oli kududes ümber minu põrandal vähemalt 5 erinevat mustrilehte + suur kavand, millest kõik kodakondsed jalgupidi üle trampisid, eriti koer. Kasutatud sai kuskil 20 erinevat mustrit. Kuna kududa oli põnev ja huvitav, läks ka üsna kiiresti, alla kahe nädala. Tänan loomulikult salliraamatut. Ja Monit, kes eelmisel aastal lahkelt kahte mustrit jagas. Ja Reesi ja Olga uute pitsimustrite blogi. Oi Rees, kuidas mulle meeldivad suured karikakrad! Järgmiseks salliks sain neist uue mõtte.

Lihtne sallike

Väike plaaniväline niisama sall üle jäänud kindalõngast. Kahe joonega hagakiri.

Kingitus "kurjale võõrasemale!"

Nii nagu muinasjutuski- kas ta vähe mind on saatnud jaanuarikuus metsa lumikellukesi korjama? Las siis nüüd kannab keset juulit villaseid riideid!
Lõng Roma leedust, vardad 1,5, muster pitsilistest koekirjadest. Ringselt kudumisel oli hea võtta muster, mida peab ka tagasiridadel kuduma, muidu ma neid ei armasta. Kingituses on tegelikult veel ka kolmnurkne rätik samast lõngast, aga seda esitlen ma natuke hiljem.

Pisike pajuleht

Valget Microt oli täpselt niipalju üle, et sai veel ühe väikese niisama sallikese. Võtsin meelega uuesti pajulehe ja valmistusin raskeks võitluseks mustriga. Aga võitlus jäi ära, imelikul kombel muster "avanes", hakkasin lõpuks loogikat nägema ja kudusin juba peale paari mustrikorda peast.