Ajakirjanduslik debüüt

Uue aasta esimese postitusena peaks tagantjärele ära märkima möödunud aasta tähtsa hetke ehk minu kutsekooli lõputöö jõudmine ajakirja "Käsitöö" talvenumbrisse. Ma pole ise suur ajakirjade kokkuostja (ausalt öeldes mitte ühtegi pole siiani soetanud, poes sirvin küll), aga see number läks ostukorvi isegi topelt. Ja seda mitte puhtast isikukultusest, vaid soovist teine eksemplar saata oma soome kudusõbrale Airile. Oma suures võhiklikkuses ma ei teadnudki, et ajakiri ilmub ka Soomes ja soome keeles. Seega saatis hoopis Airi ise mulle pildid ajakirjast, et ma omandaksin soomekeelset kudumisterminoloogiat.

Kaks on juba traditsioon.

Esimesed sokid sai väike sugulasimik eelmistel jõuludel. Sel aastal siis järgmised ja boonusena veel heegelketsid. (Avaldan siinkohal austust kõigile Tõeliselt Suurte Heegeltööde tegijatele. Väike ketsikegi oli minu jaoks üsna piinarikas) Imiku emaga sai kokku lepitud, et kui traditsioon elus püsib, siis nii umbes 15 aasta pärast võiks teha sokiarengu näituse. Ma ei usu, et ühel 16 aastasel poisil saab midagi selle vastu olla, et kohalikus külarahvamajas eksponeeritakse tema jõulusokke läbi aastate.

Kindad, mille saatuseks oli jääda randmesoojendajateks

Esimene katse kududa lapsele kindaid ebaõnnestus täielikult. Kes on kursis minu lähiaja tegemistega, teab, et ka teine ei läinud mitte paremini. Kindalaba silmuste arvuks on 90, jõudsin kududa ka ühe kinda kirjatud sõrmed, kui selgus, et jõuga S number kinnast L-iks ei rebi. Harutasin sõrmed ja nüüd mahuvad nad ehk kellelegi  kätte . Mitte kuidagi ei leia ma kiiluga kirikinnaste jaoks sobivat mustrit.

Daaliad

Valmis esimene sall Helga Rüütli raamatust. Daaliad.

Lilleaed.

Lilleaia nimeline kolmnurk rätt. Tavaline, rääkida pole juurde midagi. Ah õigus, ühe nuppudegrupi panin meelevaldselt ise juurde.

Müts

Võtsin ühe "kudumisvaba" päeva ja lubasin midagi ka endale - kudusin mütsi.

Tehnilised andmed: Türgi lõng 60% vill, 40% akrüül, varras nr. 3, 105 silmust ringil, lõngakulu 100 grammi, ajakulu 6 tundi.

Kajakakiri, mõningate vahejuhtumitega.

Kõigepealt oli temaga kiire. Mis omakorda ei takistanud mul teda kaks korda kolmandiku valmides üles harutada. Koekiri on Aime Edasilt ja sall pidi reisima Ameerikasse. Sain Siiri arvutist koekirja kätte ja mitte midagi mõtlemata kohe kuduma. Kui kaks portsu kajakaid oli juba kootud, vaatasin Aime salli pilti ja mis ma näen - tema kajakad poseerivad kompositsioonilistes rühmades, minu omad passivad sirgetes rivides! Oh vana k....! Harutama! Aga ei raatsinud kõiki kajakaid harutada, vaid jätsin esimese rea alles ja toppisin neid suvaliselt juurde. Kui kaks portsu kajakaid sai uuesti kootud, ei olnud üldpilt teps mitte parem. Ei mingit kompositsiooni, vaid sulaselge kajakakari. Harutama! Paber, pliiats ja selge kajakaasetusplaan paika. Plaan toimis, salli valmis õigeaegselt.