Kahepoolne patentsall

Suvel käisid meil Haapsalus külas meie ammused sõbrad Nancyd- Nancy Bush USA-st, kes on suur haapsalu salli ja üldse eesti kudumise fänn ja tema sõber Nancy Marchant Hollandist  Hollandi Nancy suureks kutsumuseks on patentkudumine. Vaadake tema kodulehte ja FB lehte -  põnev. Eestis olid tal kaasas mõned põnevad mustrid, millest ühte ma proovisin. Juhend oli inglise keelne, aga kui algusest edasi saad, siis pole enam rasket midagi. Nancy julgustas, et mõned alustavad 20 korda, enne kui tulema hakkab. Ma võin uhkustades öelda, et ma alustasin ainult 5 korda.
Kudusin lehemustriga kolmnurksalli, mis on kahevarvilise patentkoega- ühel pool hele leht tumedal taustal ja teisel pool vastupidi. Aga pildile jäi sall kahjuks ainult ühtepidi, ei tea, mis ma mõtlesin jälle. Merle Saulep fotoaparaadi taga andis oma parima, nagu alati.

Pajulehe kleit.

Kuna oma esimest punast kleiti tehes, ei osanud arvatagi, kui palju materjali kulub, ostsin 10 tokise paki. Sellest kulus alla poole. Kahte verevat  järjest kududa ei tulnud mõttessegi, sestap vahetasid lahked lõngapoe prouad üle jäänud punase linakarva niidi vastu. Mis ei ole küll päris minu värv, aga muud ei olnud valida. Põhimustriks pajuleht, alla südamepits ja Helga Rüütli raamatust samanimeline koekiri. Kleiti on tore kududa, uskuge mind!
Esialgu pildid mannekeenil, aga modellifotod on ka kaugemas plaanis.

Jälle pulmad.

Kleidi pruudile koob Suurmeister Liina. Mina tegin pruudile salli ja pisitütrele kleidi. Loodan, et kleit sobib, sest mitte ei mäleta, millised need imikud suuruselt õigupoolest on.

Pruudikleit

Keset kuuma suve, just siis kui mu esimene, Punane Kleit, oli päikese- ja virtuaalvalgust näinud, helistas  juba kogenud kleiditegija Marge ja teatas, et olgu olla! Kohe hakkame koos pruudikleiti tegema, tema õmbleb ja mina kudugu ning jutul lõpp, ei mingit vastuvaidlemist. Ja enne kui ma arugi sain, oli mul varras peos ja tohutu vastutuskoorem õlgadel. Teiste inimeste abieluõnn sõltub nüüd minu parempidisest silmusest! Kudumine ise ei ole midagi, arvutamine ja mõõtmine on põnev.Aega kulus poolteist kuud töö ja muude suviste tegemiste kõrvalt.  Klient soovis üleni rombilist kleiti ja selle ta ka sai. Suured rombid läksid väiksemateks ja pärast jälle suuremateks tagasi, kleidil on varrukad, kolmnurkne dekoltee ja pisike püstkrae ja loomulikult kilomeetrite viisi tülli. Imekena pruut Liis ja ega peigmees Andri alla jää! Kibe! 

Kaunite fotode autor on Edyth Raamat

Sall "Vene rombid"

No mis nime sa ikka paned suvalisele neti avarustest leitud mustrile? Kuna ta mingilt vene lehelt minu omale imbus ja rombid moodustusid, siis sellise nime ta ka sai. Nuppe lisasin ise, nii näpuotsaga seekord. Natuke teistmoodi sall siis. Pildid tegi kaasvõitleja Pitsikeskusest Merle Saulep

Ukraina sokid

Osalesin heategevusüritusel.

Koolilõpukindad

Siia sobib nüüd kohe õige mitu vanasõna. Näiteks "Võlg on võõra oma" või "Kaua tehtud- kaunikene" või "Ega kaks ilma kolmandata jää".

Lapsele kooli lõpu puhul lubatud kindad on varrastelt maas. Meenutuseks,et eelmised katsed lõppesid randmesoojendajatena ja kinnastena, mille ilu osa jäi Tulevase Omaniku arvates tagasihoidlikuks.

Järgmisel katsel läksime lõngapoodi valikut tegema koos Tulevase Omanikuga. Poole aasta pärast, kui esimene jupp kinnast oli varrastel, vaatas Tulevane Omanik hämmeldusega kudumit- kas tõesti tema tehtud valik, särtsu olevat vähevõitu! Meenutasin hambaid risti surudes meediakampaaniat       "Ära löö last!" ja lisasin särtsuks punaseid täppe silmamise abil.

Siin need kindad nüüd on,Tulevane Omanik ei ole neid veel näinud ja ei ole mitte võimatu, et kunagi aastate pärast tuleb teha veel neljaski postitus koolilõpukinnaste teemal.