Iga aastane jõulupostitus

Jõuluvana kingikotti piilumine ja asjakesed, mis pole veel ilmavalgust näinud.

Roheline kaelasall. Tänan, Airi, kingitud lõnga eest.

Lehe ja rombimustriga sall

Paar mütsikest patent-tehnikas. Pruunis lõngas on isikliku koera vill. Aitäh Kaire-Annikile lõnga eest!

Sokid pisikestele sugulasimikutele, keda on juba kaks. Noored võiks nüüd natuke vahet pidada, muidu ma ei jõua enam kududa järgmisel aastal.

Sokid isiklikele lastele, kellest üks ei viibi kodumaal. Sai sokid pakiga. Meeldiva postiteenuse tagajärjel on tal nüüd meesokid

Fuksiakleit

Harakas minus ei ole kuhugi kadunud. Liann lõngade leti ees olin sügavas meeltesegaduses kirevate värvide hulga tõttu. Ja ikkagi valisin jälle fuksiaroosakas- lilla. Lõng Rebecca, puuvill viskoosiga. Viskoos annab lõngale läike. Kududa mõnus ja libe, aga vajab kindlasti ka libedat aluskleiti ja ülimat ettevaatust kandes. Kinnijäämisoht on oluliselt suurem kui linaste kleitide puhul. Nii et lukud, ehted ja muud teravad-krobelised asjad ei ole soovitavad.

Koekirjad erinevatest raamatutest, kaeluseäär üle heegeldatud, väikeste pikoodega. Varras number 3. Varrukas ülevalt alla külge kootud, käeaugu kahandust pole, sirge serv.

Alumises ääres kaks satsi ja kui arvate, et tuu om toreduse pärast, siis pole see mitte nii, vaid tööõnnetus. Kui linased kleidid venisid kõik oma raskuse tõttu väheke pikemaks, siis antud eksemplar ei teinud seda sootuks. Ja nii selgus, et kleit ei ole mitte sugugi vastavuses kandja vanusega, seega tuli ette võtta pikendamisoperatsioon. Mis iseenesest tuli üldisele väljanägemisele isegi kasuks.

Koheselt kasutasin sama nippi ka oma pika linasekarva kleidi puhul ja sellest sai nüüd tõeliselt kena pikk kleit.

Kleit Mardilaadal töökeskkonnas. Foto Merle Saulep

Selle suve tikandid

Sügise alguse puhul on sobilik meenutada möödunud imelist suve värviliste tikanditega. Ei midagi meisterlikku ega vapustavat, lihtsalt natuke sai nõelaga hullatud.

Vana viikingimüts, mida sai nõela abil kohendatud ja kaunistatud.

Arusaamatu otstarbega riideese, aga ju ta siis vajalik on, Kaunistatud arhailise tikandi ja muude maagiliste märkidega

Lilltikitud pleed ja kolmnurkrätt

Põll kalamehele. Pildilt pole näha, aga lesta uimed on kuldsed ja vesikasvude vahel ujuvad kuldkalakesed.

Lehesall

FB lehelt lipsas läbi üks huvitav koekiri. Püüdsin ta kinni, panin nuppe täis ja kootud ta saigi. Mõttes on temast üks veel põnevam variant aretada. Ei jõudnud korralikke piltegi teha, juba läks maailma avarustesse, kuulu järgi Prantsusmaale pruudile pulmakingiks.

Kirisõrmikud

Kirisõrmikud. Kandmise sihtgrupp - meesinimene. Norra lõng 2/8, varras nr.2. Randmeosa diagonaalsoonikus, kinda labaosas ringil 120 silmust. Parema käe esimene sõrm eemaldatav mitmesuguste tähtsate toimingute sooritamiseks kinnastamatult. Tegemise käigus tundusid hirmsuured, kuna läksid kingituseks, siis kätte proovida ei saanud. Tõehetkel selgus, et nibin-nabin parajad, pöidlad on vaja pikemaks kududa.

Ma koon siiski!

Kuuldused sellest, et minu kudumine on lõppenud ja alanud on uus, lõngavaba elu, ei ole tõesed ja on alusetud. Selle tõestuseks kolm seniavaldamata kudumit, üsna vardasoojad alles.

Lilla kolmnurk. Rätiraamatu kajakakiri, mille sisuosa on tehtud rombideks, sest kahte rida lihtsalt parempidi kudet ei oleks mina pikalt välja kannatanud.

Helga Rüütli raamatust "Küüt". Raamatust pilti vaadates mittemidagiütlev, valmissaades pälvis ohtralt kiidusõnu.

Paljukootud Moni Lillebuketikiri, endiselt armas ja tore kududa.

Viimased sallid.

Piinlik vaikus blogis.Nelja salli pildid saan välja panna, aga edasine sõltub sellest, kas leidub keegi, kes oskab minu uuest nutikast pilte arvutisse laadida. Kindlasti leidub, pole lihtsalt hoolega otsinud.

Siiri tehtud koekiri Soome presidendiprouale

Nuppudega vesiroos

Kroonprintsi kolmnurk, neid oli isegi kaks, aga mis neist ikka mõlemat pildistada

Õiega piibeleht, mida ma polegi varem kudunud