Otsing sellest blogist

pühapäev, jaanuar 22, 2012

Kangelastegu



Ehk mõningaid tähelepanekuid elust enesest.
• Väljalõikamiseks asetatud kardinakangas voogab minema juba paljast pealevaatamisest
• Lõikamiseks on vaja vähemalt kaheksat raskest eset ja kõige kindlamaks mõõtvahendiks on põrandalaud.
• Nõela taha pandud niidi äratulekukiirus on pöördvõrdelises sõltuvuses tema nõela taha panekuks kulutatud ajaga
• Gravitatsiooniseadused õmblemisel ei kehti – nõel, mis kukub näpu vahelt maha, ei jõua sinna kunagi, sest põrandal teda lihtsalt pole.
• Kandi traageldamiseks kuluv aeg ei ole mõõdetav inimkonnale teadaolevate mõõtühikute abil.
• Kandi traagelniidi väljavõtmiseks kuluv aeg on ainult kahe eelpoolnimetatud ühiku võrra väiksem.
• Kõik lahtised servad või õmblusvarud, mis ei tohi kahekorra õmbluse vahele jääda, teevad seda siiski ja korduvalt.
• Viimase viiemeetrise õmbluse viimasel viiel sentimeetril saab alumine niit otsa.
• Iga õmblustunni sees on vähemalt 10 minuti pikkune sunnitud paus, mille eesmärgiks on mõne kadunud tähtsa töövahendi otsimine- nõel, mõõdulint, harutamispulk, prillid.
• Õmblusmasinale lähenedes muutuvad mõlemad käed automaatselt vasakuteks ja needki ilma pöialdeta.

5 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Vaatamata raskustele väga ilusad kardinad :) Ja tapeedi oled väga ägeda valinud! Tahaks juba oma silmaga näha :)

/Liina/

Martaberta Kompulsiivkuduja ütles ...

Jah! Iga viimane kui sõna on jumala õige, mis puudutab igasugust õmblemist (sh nööbi etteajamine). Hoolimata sellistest werhterlikest kannatustest on sinu kardinad ju väga kenad välja kukkunud!

Arnikai ütles ...

aa ma ei taha enam kunagi õmmelda!
Kardinad said muidugi ilusad.

Anonüümne ütles ...

Väga Mõnus Blogi (ei tea, miks mul selle avastamine küll NIIII kaua aega võttis?) ja tore pole see mitte ainult hüpersuper ilusate sallide pärast! Aina loe ja muhele :)

Vihmakass

Anonüümne ütles ...

Tahtsin ka kevadeks akna ette uusi kardinaid. Kaltsukas jäigi silma tükk kardinatülli (või misiganes materjal see on), mis igatpidi meeldima hakkas. Koju jõudes võtsin selle koheva hunniku (nagu see mulle poes hiigelsuurde kilekotti pakiti)lahti, et vaadata, kuidas see mu akna ette sobib. Sinna mu kardinategu siis lõppeski. Tänaseks. Kass leidis hoobilt, et see on möllamiseks suurepärane materjal. Silmad punnis tormas ta kangahunnikusse kõik 1001 küünt laiali - pilguga tehti mulle selgeks, et... minu-minu-minu. Sel hetkel tuligi mulle meelde sinu kolgata tee kardinate valmistamisel. Mul tuleb nüüd välja mõelda mis trikiga ja kui suurte kaotustega sellest kangast kardin saada ja kas on võimalik seda ka akna ette riputada ilma kassiaplikatsioonita - kui seda kolmemõõtmelist karvast kodulooma kardina küljes üldse tohib aplikatsiooniks nimetada. -KKK- (kunagine klassiõde Katrin)