Tikkimislaagris.

Käisime grupi seltsimeestega jälle Kallisabal. Miski pole muutunud (peale selle, et ma reetsin korraks vardad ja vahetasin nad tikkimisnõela vastu) Muidu oli kõik sama -  14- 17 tundi puhast käsitööd ööpäevas, tillukeste kiirete püstijala söögipausidega. Jooksuga mõned korrad vette parmusöödaks ja tagasi õppetöö manu. Ideaalne puhkus ühesõnaga. Nõustun kõigega, mida Heli oma blogis juba kirjeldas. Kolmanda päeva lõpuks sai tikkimisrühm esitada täiesti hullumeelse värvide kakofoonia, iga papagoi muutuks kadedusest kahvatubeežiks.
 Minu tikand kannab nimetust " Ületoidetud Öökull, kelle ema hullas Jäälinnuga, rohelisel puul uudishimuliku sitika ja minestanud hiirega. " Hiir tegelikult õppekavasse ei kuulunud, aga pruukis mul ainult hetkeks valvsus kaotada ja selg pöörata, kui kellegi( teadagi kelle- alatu kudumisõpetaja Siiri) kuri käsi ta sinna hõbedase geelpliiatsiga joonistas. Kas hiir on surnud või kaotas niisama teadvuse, ei olegi selge.
 Natuke Muhu lille ja viljapead proovisin ka teha. Aga Muhu lill jäägu ikka muhklastele endile, mitte diletantidele.
Korjan raha ja üritan järgmisel suvel jälle puhata.