Hiidrätt nr.2

Aastaid tagasi tabas mind pisikinnaste needus. Iga viimane kui kootud kinnas tuli liiga väike. Sel aastal kimbutab hiidrättide häda. Esimese räti tegin liiga suure kogemata rumalusest. Teise räti puhul olin täiesti teadlikult rumal, sest võtsin väga suure algsilmuste arvuga rätimustri- Hagakirjaga räti Siiri Rätiraamatust. Kudusin seda Raasiku artistic lõngast, mis oli teine suhteliselt arutu tegu, sest see pole mingi pitsräti lõng, rohkem nagu kiskusin kui kudusin, ühtegi nuppu ma selle lõngaga ei kudunud. Kolmas rumal tegu oli liiga väikeste varraste valik- nr. 3. Aga võibolla see polnudki vale, sest rätt on kena tihe ja soe, ülemise ääre pikkus 220 cm ja kõrgus 100 cm. Aga ma ei mäleta, et ma oleksin olnud nii tüdinenud millegi kudumisest. Tegin seda ikka ülikaua ja peale viimaseid silmuseid haarasin kohe õige sallilõnga järele ja kudusin hoo ja naudinguga lihtsalt ripsi mitu rida. No muidugi mitte täitsa tühja, eks sealt ikka üks sall tuleb. Seda ei tohigi kiiresti valmis kududa- Pitsipäeval peab ka midagi näpu vahel olema.