Aastalõpu asjakesi

Viimane valmissaanud sallike. Lõng tavaline, muster rätiraamatust. Spiraalid, meelevaldselt täiendatud lilledega, muidu poleks ju nuppe olnud, teate isegi...


Kuna kõigil isetegijatel on juba mitu aastat tagasi tehtud öökullimütsid ja minul ikka veel polnud, siis tegin, koos kinnastega, mis osutusid jälle väikesteks. Mingi pisikinda needus jälitab mind!

Ja kui veel kinnastest rääkida, siis läks täpselt nii nagu arvata oli. Läinud nad ongi, kuhu ja millal, see on ametlikult tuvastamata. Olgu Tartu ööklubid neile kerged...



Sama jutt, mis eelmine. Kõigil isetegijail juba olid diagonaalseelikud, tahtsin ka. Lõng Raasiku artistik ja must. Kuidagi tuleb seelikutoorik veel mingi õmblustehnoloogilise ime läbi kandmiskõlbulikuks saada.

Aga seniks-järjekordne jõulutüütus on üleelatud, saaks aastavahetusega ka veel maha, algaks jälle normaalne elu.

Kindad

Et üleüldisest melust kinnaste ümber mitte kõrvale jääda, lõpetasin ühed aastajagu võlgu olevad käpikud. Kuna nad mingid "Kihnukad" ei ole, siis kauplesin nad kohe nelja raha peale. Kootud lõngast Midara Roma, varrastega 1,5. Lihtsalt puhta rikastumise eesmärgil.
Aga kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis peaksid nad olema koopiakindad ühtedest vanadest armsatest, aga väga ajahambast puretud labakutest. Tegelikult läks tegu nässu, sest lõng oli algsest variandist ikka peenem, kinnas tuli küll kena, aga lörtsakas ja ilmselgelt liiga väike. Ma ei teagi, mis neist nüüd saab, kätte ei mahu nad tõenäoliselt mitte. Roma lõnga jaoks on vaja varrast number 1, aga kust neid saada?

Roheline lehekiri

Hoolimata palju pahameelt tekitanud Maalehe artiklist ja Mardilaada müügiedutusest, ei hakanud ma siiski pooleliolevat salli üles harutama.
Värv võib tunduda kellelegi pühaduseteotusena, aga mis ma saan teha, kui ma mõnes eelnevas elus olen olnud troopiline papagoi? Muster on ju imekena.

Piibeleht lehel

Nähtamatu muster ehk Piibeleht lehel sai suureks salliks. Pitsi võtsin Rätiraamatust ja tundub, et sai teine isegi liiga rammus. Aga las ta olla.
Peale Mardilaada esmakogemust hakkab rõõmsa sallikudumise eesmärk mul natuke ähmastuma. Tundub, et pool inimkonda koob ja salle ja püüab neid teisele poolele maha müüa.
Siiski ma loodan, et koil kapis on isukam süüa pitsilist kudet kui niisama lõngakera järada.

Pisirätid

Tänan kõiki rätihuvilisi blogipiidlejaid kiitvate sõnade ja lahkete pilkude eest!
Eksponeerimist nõudsid ka pisirätikud, mille poolest nad suurtest kehvemad on!

Pisirätikud läksid kaunistama kõrvitsamemmede õlgu. (Ei, kõrvitsaid ei ole ma ise seemnest kompostihunnikul kasvatanud ja ka lille- mereandide ilu on kellegi teise toimetatud.)

Kõrvitsamemmed suundusid (loodetavasti) kaunistama tarkade-tublide-andekate-ilusate inimeste kapipealseid.

Põrandaaluse salaorganisatsiooni avalikustamine

Lugupeetud blogikülastajad! Kui teile on viimase aasta jooksul tundunud, et Sallihullu varrastelt väljuvate sallide hulk on kuidagi kasinaks jäänud, siis nii ei ole see tegelikult teps mitte. Kootud on mehiselt, aga siiani sahtlisse. Nüüd aga on aeg küps, sest saabunud on Raamat! Roosa, ilus ja väidetavalt kahekilone!
Eelmisel aastal, umbes samal ajal pöördus minu poole Lugupeetud Autor ja küsis tagasihoidliku, isegi paluva häälega, kas ma oleks nõus uue raamatu jaoks natuke kuduma rätte? KAS MA OLEN NÕUS??!! Käed hakkasid värisema, vastutusekoorem vajus õlgadele ja süda pakatas uhkusest usalduse eest. Andke mulle lõnga ja ma koon seda!
Kohe muidugi selgus, et ega reakudujale mingeid toredaid mustreid ei antagi- esimeseks oli romb tavaline, nuppe vähe jne.
Aga siin ta on - rombikirjaline rätt.

Edasi läks asi paremaks ja hakkas jumet võtma. Sophia aineline rätt:

Siis kui Lugupeetud Autorid enam ise ei jaksanud, siis jagati näpuotsaga ka Tõeliselt Toredaid Mustreid. Viljaringide rätt. Uus ja huvitav ja kohutavalt suur. Nuppe jätkus. Priskem rätt on kaks korda nii suur kui sall ja muidugi võtab kudumine ka kaks korda rohkem aega. Salliraamidele tuli pikendused teha.

Õnnestus saada ka üks kolmnurkne, tipust alustatud rätt. Teekiri. Algul läheb kudumine ludinal, sest silmuseid vähe, lõpp aga venib ja venib.

Rääkisin Autori arvutist välja veel mustreid. Need kaks torbikukirjaga rätti kudusin enda, mitte raamatu jaoks. Kõige lemmikumad, sest alustamine on välimisest äärest, seega pitsi ei pea eraldi tegema, kogu aeg läheb väiksemaks ja loomulikult meeldivalt suur nuppude hulk!

Valge torbikukiri läks suvel "Kurjale võõrasemale" kingituseks koos kinnastega.

Ja siis sain ma veel proovilapikesi kududa. Otsustage ise - kui "lapikesel" on 100 silmust ja samapalju ripse, kas tema nimi on siis Lapike või Noor Sall?
Siin nad on - perekond lapikesed.

Oi, milline rätikudumine nüüd lahti läheb. Jõudu kõigile ja suur tänu Raamatu tegijaile!

Mütsike

Eelmisel kevadel kootud kindad ootasid endale juba ammu sõpra-mütsi. Võtsin ennast kokku ja tegin ära. Ühe salli jagu lõnga on ka ootel, aga idee pole veel küps.

Kui kusagil peaks asuma Ringvarrastega Kudumist Armastajate Selts, siis olen mina esimene vastaliste plakatitega piketeerija nende akende all. Bambusvardad murdusid juba 10.-ndal ringil. Ja ega teflonid palju paremad ei olnud. Ilmselt on viga siiski minus, aga iga 20 silmuse järel pidin ma tegelema kogu ringi edasisikutamisega ja kudumismõnu ei olnud mitte mingit.

Ehtetegu

Kiirosalemine ehete õpikojas. Traadist aasa keeramine ei ole minu lemmiktegevus, aga lahkete kaaskodanike abi kasutades, sai ka minu ilu valmis. Trossiga käevõru on tore, tahan kaelaehet ka.

Sallid järjekordsetele Brasiilia emadele

Topeedokiirusel valmisid kaks väikest pitssalli, et asuda sõudepaadiga teele Brasiilia poole- kuidagi teistmoodi on raske seletada paki liikumist üle kuu aja. Omast arust oli mul kudumisega aega küll, aga siis teatas laps, et vana Brasiilia kombe kohaselt peetakse tema peres jõule novembri keskpaigas koos tänupühaga, siis enam aega polnud. Tegelikult väga hea komme, ma teeks ka korraga kõik kohustuslikud tähtpäevad ära, saaks ülejäänud aasta rahulikult puhata ja mängida.
Sallimustriteks said vana hea kuubikukiri ja uus, veel parem põimekiri.
Ja veel väikese vahemärkusena- tuginedes kogenud meisterkudujate küll vihjetele, küll otsestele soovitustele, võtsin ma pangast välja suurema summa sularaha, et soetada endale Knit Pro vardad.
Peale esimese rea kudumist korraldasin bambusvarrastele piduliku hüvastijätupeo koos rohkete tänusõnade ja austava pensionilesaatmisega.

Matemaatika

Puhtast laiskusest ja igavusest, selle asemel, et iga vaba sekund usinasti kududa, tuli mul kalkulaatorit nähes vallatu mõte tegeleda matemaatikaga.
Võttes aluseks, et salli läheb 100 grammi lõnga ja 100grammis on lõngameetreid umbkaudu 1400, siis tahtsin kohe teada, mitu kilomeetrit lõnga ma olen nelja ja poole aasta jooksul kudunud. Arvesse läksid ka kolmnurk- ja nelinurkrätikud, mida ei olnud küll eriti palju. Keeruliste matemaatiliste tehete abil sain numbriks 103 kilomeetrit ja 600 meetrit!
Üsna kindlalt on nii mõnegi usina kuduja numbrid oluliselt suuremad, aga ikkagi... vähemalt Tallinnasse, Pärnusse ja Raplasse saan ma mööda oma lõnga mööda minna!:)

Must ja valge võistlussall

Seekord võistlesid sallid omavahel mitte ilus, vaid kiiruses. Must sall oli väikeses Micro tokis ja sai minuga igal pool kaasas käia. Valge sall oli kodus 1,5 kilose pooli küljes ketis ja maailma ei näinud. Napilt võitis valge, Moni lillebuketi mustriga sall. Musta salli Tuulikukirja muster on pärit tulevasest rätiraamatust, aga kuna raamat tuleb tõesti kohetäitsavarsti ja üks lugupeetud autoritest avaldas oma blogis ka uue raamatu mustriga rätiku, siis teen seda minagi. Must lõng andis juba kududes värvi, määris lausa vardad ära. Alles peale pesu, kolmanda loputamise juures jäi vesi läbipaistvaks.

Lilled rombis

Sattusin karikakardest vaimustusse ja mõtlesin, mida nendega teha. Võtsin väiksema Greta Garbo rombid ja panin nad lilli täis. 12-se pitsi tegin 13-seks, et sinna ka lill toppida. Kootud 2/48 Bulgaaria lõngast, varras 2,5. Arvata, et minu pildistamisoskus järsku ja iseenesest paraneks, on lootusetu.

Mustad sõrmikud

Lubasin ilmselt mingis meeltesegaduse hoos isiklikule üliõpilasele sõrmkindad kududa. Kus oli mõistus sel ajal? Läbi valu ja vaeva nad siiski valmisid, lõng Roma, pajulehe muster (näed kui armsaks üks vastik muster lõpuks sai!)
Ei julge loota, et üliõpilane kallist kinnast kätte tõmmates alati meenutaks viisijuppi "Millal maksan memme vaeva?" Pigem võime ühiselt teha panuseid mitmendal septembri kuupäeval ja millises Tartu asustatud punktis, nad oma kurva otsa ärakaotamise näol leiavad...

Näidised Kristelile

Vaja on kiiresti, odavalt ja palju pisikesi rindakinnitatavaid sini-must-valgeid asju. Võtan tänuga vastu kõik pakutavad ideed! Ka Brasiilias viibiv isiklik väikelaps oleks tänulik!

Uus lehekülg

Aasta aega veeretatud mõttepoeg sai teoks. Valmistasin pinna oma uuel töörindel ette selliseks, et saaksin õppima minna. (Tänud tööandjatele Haapsalu Disainipoest.)
Midagi lihtsalt tuleb ette võtta, kui juba mitmendat aastat tööpäeva hommikul ärgates on ainus mõte nagu Pehmete ja Karvaste jänesel: vastik-vastik- vastik! Plusse ja miinuseid liitsin ja lahutasin nii mis kole. Materiaalse poole pealt ongi nüüd ainult miinused, aga äkki tekib sära silmi? Üks endine kolleeg jäi uudise peale hetke mõtlikuks ja küsis: aga kust sa siis nüüd raha saad? See küsimus oli tarkade klubile, mina vastust ei tea:)))
Eks koera saba tuleb raiuda ju ikka jupikaupa, seega jäi üldhariduskool minu tööandjate nimekirja pisikese osana siiski edasi. Aga juba on tunda, et väga suurt augustilõpumasendust ei olegi varitsemas.
Hoopis ootan septembri algust, et oma kohaloleku ja õpihimuga kaunistada sõbraliku naabervalla kutseõppeasutuse tekstiilitöö eriala ridasid!
Ainus kartus on, et koolitööd on nii palju, et sallidega läheb pahasti ja kududa ei jõuagi:(

Väike kassitapusall

Tahtsin pildile kassi ka rebida, aga ilmselt võttis ta mustri nime üks-ühele ja keeldus tulemast. Kootud lõngast Roma. Hoolimata etiketil asuva ausa leedukeelse lubadusega 100%-lise villasisalduse kohta, hakkavad minul tekkima teatavad kõhklused ja kahtlused selle paikapidavuse suhtes. Liiga ebaadekvaatselt käitub kudum peale valmimist- lihtsamalt väljendudes- ei hoia vormi.

Segasummasuvila aprikoosikarva sallil

Ilus aprikoosikarva Micro lõng. See lausa nõudis midagi uut ja erilist. Ise ma veel mustreid välja mõelda ei oska, seega tuli juba olemasolevatest kokteil kokku segada. Algselt proovisin kavandamist millimeetripaberil, see aga oleks vanainimeselt viimsegi silmanägemise viinud:) Seega liimisin ja kleepisin A3-sid tükki kuus. Kavandileht oli vaata et suurem kui sall ise. Esimesed mustrid joonistasin rumala peaga üks-ühele paberile, siis sain aru, et see on ressursside raiskamine ja piirdusin ainult piiride märkimisega. Pingelisematel hetkedel oli kududes ümber minu põrandal vähemalt 5 erinevat mustrilehte + suur kavand, millest kõik kodakondsed jalgupidi üle trampisid, eriti koer. Kasutatud sai kuskil 20 erinevat mustrit. Kuna kududa oli põnev ja huvitav, läks ka üsna kiiresti, alla kahe nädala. Tänan loomulikult salliraamatut. Ja Monit, kes eelmisel aastal lahkelt kahte mustrit jagas. Ja Reesi ja Olga uute pitsimustrite blogi. Oi Rees, kuidas mulle meeldivad suured karikakrad! Järgmiseks salliks sain neist uue mõtte.

Lihtne sallike

Väike plaaniväline niisama sall üle jäänud kindalõngast. Kahe joonega hagakiri.

Kingitus "kurjale võõrasemale!"

Nii nagu muinasjutuski- kas ta vähe mind on saatnud jaanuarikuus metsa lumikellukesi korjama? Las siis nüüd kannab keset juulit villaseid riideid!
Lõng Roma leedust, vardad 1,5, muster pitsilistest koekirjadest. Ringselt kudumisel oli hea võtta muster, mida peab ka tagasiridadel kuduma, muidu ma neid ei armasta. Kingituses on tegelikult veel ka kolmnurkne rätik samast lõngast, aga seda esitlen ma natuke hiljem.

Pisike pajuleht

Valget Microt oli täpselt niipalju üle, et sai veel ühe väikese niisama sallikese. Võtsin meelega uuesti pajulehe ja valmistusin raskeks võitluseks mustriga. Aga võitlus jäi ära, imelikul kombel muster "avanes", hakkasin lõpuks loogikat nägema ja kudusin juba peale paari mustrikorda peast.

Sinine Muhu Täht

No mis ma oskan tema kohta öelda. Poodi tuli sinine micro lõng. Kriiskasin vaimustusest! Hiljem kriisked vaibusid, sest iga kandi pealt värvi vaadates ei olnud ta ikka see. Oleks tahtnud tuhmimat-hallikamat sinist, aga selles on liiga palju rukkilille. Aga egas ta sellepärast kudumata jäänud. Kuna eelmine Muhu täht tõi Reesile rõõmu, siis tundsin, et minu kohus on kena inimest veelkord rõõmustada. Huvitav, kas peale minu veel kellelegi sinine meeldib...

Katsetused tillusallidega

Läks tarvis imetillukesi Haapsalu salle. Esimene tuli ilmselgelt liiga suur - 10x20cm. Teist vähendasin niipalju kui jaksasin ja tuligi pisem - 7x16cm. Ikka oleks veel väiksemat tahtnud, aga eks inimvõimetel on ka piirid. Pitsi õmblemine oli õudus ruudus! Sallikesed on kootud varrastega 1,5 ja pits 2. Väiksemate sallide põhi on 15 silmust ja 28 ripsi kõrgust, pitsisaki pikkus 6 silmust.