Porgandikleit

Tõesti hakkas piinlik vaadates eelmist postituse kuupäeva. Parandan olukorda.
Aprill- mai möödus ühte pikka pidulikku kleiti kududes, aga temast ei ole veel sobilikku pilti. Loodan, et Kleidiomanik aitab mind sellega augustis.

 Ühel ilusal päeval tuli mul endal jälle uue kleidi isu.Materjaliks sai Midara porgandikarva linane.

Porgand on muidugi nahatooni suhtes vägagi nõudlik- päevitus on kohustuslik. Seega saab teda kanda loetud päevad aastas, sest hallikas-sinine pelmeenitoon ei lähe oranžiga kohe mitte! Vähemalt minu meelest. 

Tegelikult lootsin ma algul retuunida Vana Kleidi, üldse mitte päris uut kududa. Aga valmiskootud tükki kleidi ülaosaga kokku sobitada ei õnnestunud ja nüüd vedelevad need kleiditükid teadmata ajani kuskil kapis, sest õmblemine ja mina ei ole sõbrad. Harutamine ei valmista mulle erilist hingepiina ja harutada saab seda materjali mõnuga, sest silmused ei libise alla ja vardad saab kenasti tagasi ajada. Seega nats lõnga kerasse, paar tokki poest juurde ja tuligi terve kleit.

Modellifotod tegid Merle Saulep ja Kadri Kuurberg, mannekeeni klõpsutasin ise.

Kleidi esmaesitlusel kandsin samatoonilisi ehteid, aga meie kunstiteadlane Eeva saatis mind siniseid hankima, mida ma ka Pilvi Kangro savikojas tegin.

Oli mõnus kudumine, Viiekordne Midara linane, varras nr.3, koekirjad Helga Rüütli, Aasa Jõelaiu raamatutest ja pisut omaloomingut. Mõõtke, arvutage ja kuduge mõnuga, seltsimehed kudumishuvilised!